Mida toob uus tüvi kaasa Euroopa Liidule? Kuidas hakkab Euroopa Komisjon massimeediat reguleerima? Kui ühtsed me NATOga oleme?
Uus tüvi. Ühendkuningriik, mis on praegu G7 juht, kutsus kiiresti kokku bloki tervishoiuministrite kohtumise, et koordineerida meetmeid seoses koroonaviiruse uue tüve omikroni levikuga. Euroopa Liidus levib uus tüvi juba hoogsalt – Belgias, Saksamaal, Taanis, Itaalias, Hollandis, Prantsusmaal, Portugalis, Austrias ja Tšehhis ehk peaaegu kõikjal. Hea uudis on see, et omikroni sümptomid Lõuna-Aafrikas on olnud väga kerged. Tõsi, Lõuna-Aafrikas on üle 65-aastaseid vaid 6% elanikkonnast; olukord Euroopa Liidus ja seega ka siinne risk on mõnevõrra teistsugused.
Meediavabaduse seadus. Euroopa Komisjon töötab välja üldreegleid Euroopa meediale, et vältida massimeedia mõjutamist võimude poolt ja meediamonopolide loomist. Seda tehakse, et vältida riigi survet meediale – nagu näiteks Poolas, kus valitsus üritab keelata Ameerika kodanikele kuuluvat uudistekanalit. Monopolidega on keerulisem – need on olemas paljudes Euroopa Liidu riikides ja Euroopa Komisjon ei reageeri alati nende ilmumisele. Lisaks on järgmisel suvel kavas luua 16 uudisteagentuuri – „sõlmpunktid ajakirjanikele, et nad saaksid Euroopa uudiste osas koos töötada“.
Ühtsus NATOga. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO president Jens Stoltenberg teatasid pühapäeval Vilniuses ühisel pressikonverentsil koostööst idapiiril Venemaa ja Valgevene surve all olevas piirkonnas. Poola peaminister kutsus samal ajal Berliini üles tegema kõik, et Venemaa ei kasutaks Nord Stream 2 relvana oma naabrite vastu.
Foto: NIH Image Gallery / Flickr (CC 1.0)