Kas Brüssel tahab seda, mida tahab Berliin?
EL-i kasulikkusest. Kolm koalitsiooni moodustada otsustanud Saksa parteid otsivad oma plaanidele rahastamisallikaid – ja otsustasid, et Saksamaa ise ei peaks enam laenu võtma, see-eest saab seda teha EL. Ainult et erinevalt EL-i taastamisfondist tuleks kogu laen jaotada proportsionaalselt riigi suurusega – siis saab Saksamaa rohkem raha. Tavaliselt on nii, et mida tahab Berliin, seda tahab ka Brüssel. Lisaks usuvad sakslased, et Euroopa ühine võlg on kasulik kõigile – EL laenab madala intressiga ja annab raha majandusarenguks kõikidele liikmesriikidele. Saksamaa tööstuse föderatsiooni juhi sõnul vajab tema riik 2030. aastani täiendavalt 860 miljardit dollarit.
Samal ajal Glasgow's. Glasgow kliima-tippkohtumisel puhkevad erinevad draamad. Üks neist on Hiina liidri Xi Jinpingi puudumine: Ursula von der Leyen on teda juba kritiseerinud ajastu suurima probleemi tähelepanuta jätmise eest. President Macron ei unusta oma pahameelt Austraalia vastu, kes keeldus Prantsuse allveelaevu ostmast, ning süüdistas Austraalia peaministrit valetamises – ja nende äge sõnavahetus jätkub.
Norra vs. Poola. Norra kohus keeldus kuriteos kahtlustatavat Poolale välja andmast, põhjendades oma otsust sellega, et Poola ei järgi õiguse ülimuslikkuse põhimõtet ehk õiglane kohtupidamine pole selles riigis tagatud.
Foto: Stenbocki maja / Flickr (CC BY-NC 2.0)