Kas Saksamaa suudab sundida teisi EL-i liidreid Ukrainat rohkem aitama? Kas Poola surub läbi oma joont Ukraina kaupade tollimaksuvaba impordi takistamiseks? Kas Euroopa saab toetuste võidujooksus kannatada?
Vajame plaani. Saksamaa kantsler Olaf Scholz käib peale: EL peab aitama Ukrainat rohkem ja tõhusamalt, vastasel juhul Putin võidab ja Euroopa julgeolek kukub kokku. Lühidalt, me vajame selget aastaplaani. Alustuseks palus Scholz Euroopa Komisjoni 1. veebruariks – järgmiseks EL-i tippkohtumiseks – koostada sõjaliste lubaduste nimekiri, mida erinevad EL riigid andsid Ukrainale. Brüsseli ajalehe Politico andmetel kantsler vihjab, et Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania aitavad liiga vähe. Saksamaa on USA järel teine Ukraina armee doonor, kolmandal kohal on Suurbritannia, seejärel Skandinaavia ja Ida-Euroopa riigid. Saksamaa aitas Ukrainat 17,1 miljardi euro võrra, Prantsusmaa – 0,54, Itaalia – 0,69 ja Hispaania – 0,34 miljardi euro võrra.
Orban muudab meelt. Nagu ka oodati, Ungari peaminister vaevalt hakkab takistama Euroopa abi andmist Ukrainale. Nagu teatasid Politicole kolm Euroopa diplomaati, kulisside taga andis Budapest märku sellest, et annab abile rohelise tule, kui EL selle igal aastal heaks kiidab. Mis, märgib ajaleht, annab Orbanile võimaluse EL-i samal viisil šantažeerida – igal aastal. Peale selle tegutseb EL mitmeaastase eelarve alusel, vaevalt õnnestub muuta seda igal aastal.
Vabakaubandus – abi Venemaale? Euroopa Komisjon pidi juba sel nädalal soovitama Ukraina kaupade imporditollimaksude kaotamist kuni 2025 juunini. Kuid Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski, kelle kodumaal Poolas on Ukraina kaupade probleem väga terav, hakkas mässama. Wojciechowski esitas ootamatu argumendi: kaubanduse liberaliseerimine Ukrainaga aitab Venemaad. Kiiev hakkab eksportima kauppu EL-i, mitte Aafrikasse ja Aasiasse, kus olukord võib destabiliseeruda, mida Moskva tahabki.
Toetuste võidujooks on alanud. Brüssel kiitis heaks EL-i ajaloos esimese „proportsionaalse toetuse“: Saksamaa saab eraldada akude tootjale Northvoltile 902 miljonit eurot uue tehase ehitamiseks. Proportsionaalsete toetuste kontseptsioon sündis hiljuti ja taandub tõsiasjale, et kui sellised riigid nagu Hiina ja USA subsideerivad tootjaid konkreetses valdkonnas, saab EL sama teha. Ilma Saksamaa toetuseta asutaks Northvolt tehase Ameerikas, kus samuti oldi valmis ettevõttele raha andma. Paistab, et alanud on „toetuste võidujooks“: kus ettevõttetele antakse rohkem raha, sinna nad lähevadki. Kõrvalmõjuks on EL-i enda killustatus: Saksamaa suudab meelitada ligi tehaseid neile toetusi andes, aga sellised riigid nagu Eesti ja isegi Hispaania – mitte.
Miljon migranti. Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Ylva Johanssoni sõnul EL-i tööturg vajab umbes miljon migranti aastas.
Foto: European Parliament / Wikimedia Commons (CC BY 2.0)