.jpg)
Mida saab ja mida ei saa Euroopa Liidus muuta? Kas katalaani keel saab selle ametlikuks keeleks?
EL-i reform. EL-i asjade ministrid kohtuvad täna, et arutada liidu üliolulist reformi. Prantsusmaa ja Saksamaa teevad ühiselt ettepaneku muuta EL "juhitavamaks" - sest isegi täna on see 27 riigiga kohmakas struktuur ning kui Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riigid meiega ühinevad, on riike üle kolmekümne. Siit ka rida ekspertide ettepanekuid: suurendada EL-i eelarvet; siduda maksed EL-i riikidele õigusriigi põhimõtetega; nõukogus võtta otsuseid vastu mitte ühehäälselt, vaid häälteenamusega; kaotada rahvusliku veto põhimõte; luua kõigi EL-i struktuuride jaoks korruptsioonivastane järelevalveasutus. Samuti tehakse ettepanek vähendada eurovolinike (praegu on neid 27, iga riigi kohta üks, mitmed funktsioonid on dubleeritud) ja eurovolinike (praegu on 705) arvu. Tõenäoliselt EL riigid – Eesti esirinnas – reformiga ei nõustu. Häda pole: autorid teevad ettepaneku alustada tegutsemisest nende riikide "siseringiga", kes on reformiga nõus, ja seejärel veenda ülejäänud. Kuidas seda praktikas realiseeritakse – jumal teab.
Muud Hispaania keeled. Hispaania tahab, et katalaani, baski ja galeegi keeled saaksid EL-i ametlikeks keelteks. Eriti tahavad seda katalaanid: nende keel on üks 15 enim räägitavast mandril, ainuüksi Kataloonias elab ligi kaheksa miljonit inimest – rohkem kui, nagu märgib Brüsseli ajaleht Politico, kõigis Balti riikides. Katalaani keele küsimus on aga seotud ka sisepingetega Hispaanias, nii et suure tõenäosusega saab see EL-i ametliku keele staatuse asemel teatud privileege – näiteks EL-i dokumentide katalaani keelde tõlkijatele makstakse Brüsselist.
Foto: EU2017EE Estonian Presidency/ Wikimedia Commons (CC BY 2.0)