Pärast Prigožinit: mis on EL-i jaoks muutunud?

29/06/2023

Milliste järeldusteni jõuavad EL-i juhid täna algaval tippkohtumisel?

Prigožini nimeline tippkohtumine. EL-i liidrid kogunesid täna Brüsseli tippkohtumisele, kus arutatakse peamiselt Jevgeni Prigožini ebaõnnestunud mässu tagajärgi Euroopa poliitikale ja meie Ukraina abistamisele. Tippkohtumise järelduste projektiga tutvuda jõudnud Brüsseli ajaleht Politico kirjutab, et  EL tõenäoliselt nõustub andma Ukrainale "julgeolekukohustused" (nende sõnade lisamist teksti nõudis Prantsusmaa). Politico märgib, et ettepanek võib tekitada poleemikat: mitmed EL-i riigid – näiteks Iirimaa ja Austria – on ametlikult neutraalsed ega kuulu NATO-sse. EL-i juhid arutavad ka juriidilisi võimalusi kasutada Venemaa keskpanga külmutatud varasid (peamiselt hoitakse neid Euroclear Bankis Belgias) neid sundvõõrandamata. On kaks ideed: kehtestada kõrged maksud kasumile, mida need reservid loovad, või investeerida vahendeid ja kasutada kogu teenitud raha näiteks Ukraina abistamiseks.

Teema number kaks. See on ränne – EL-i juhid arutavad seda õhtusöögi ajal. Võimalusi on endiselt vähe: suurendada survet riikidele, kust inimesed põgenevad, ning motiveerida neid riike vähendama rännet ja võtma tagasi neid, kes pole Euroopas varjupaika saanud. Võimalik, et Poola ja Ungari püüavad “tappa” varem saavutatud kokkulepet, mille kohaselt on EL-i riigid kohustatud jagama immigratsioonikoormat ja võtma vastu osa sama Itaalia kaldale saabunutest või osalema migrantide abistamisel rahaliselt. Poola ja Ungari hääletasid selle pakti vastu ja kavatsevad selle kohtus vaidlustada.

Foto: Vitaliy Ragulin / Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)