Tülihaubitsad

Eesti vs. Politico: kes keda?

Juriidiliselt on kõik korras! Skandaal Eesti relvade Ukrainale tarnimise ja nende eest ebaproportsionaalselt suure hüvitise saamise ümber jätkub. Eesti eitab Brüsseli ajalehe Politico väiteid ja nimetab neid laimuks, kuid meediaväljaanne ei anna alla. Politico rõhutab: jah, see, mida Eesti tegi – saatis Ukrainasse vanad, nõukogude relvad ja küsis hüvitist uue samalaadse, palju rohkem maksva relva eest –, ei ole ebaseaduslik, kuna Euroopa Rahufond ei sea nõudeid Ukrainale tarnitud relvastuse maksumuse hindamise metoodika osas. Aga kui kõik EL riigid seda seaduseauku ära kasutaksid, saaks fondi raha (seda rahastavad kõik EL riigid proportsionaalselt SKT-ga) peagi otsa. Nii käitusid kaugeltki mitte kõik riigid – näiteks Saksamaa ei küsinud sellist raha nõukogudeaegsete relvade eest.

Tõde või vale? Eesti eitab erafakti (me pole kunagi Strela kompleksi Ukrainasse tarninud, nagu Politico kirjutas), kuid mitte põhimõtet ennast. Politico pareerib: meie Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas, et Eesti saatis Ukrainasse 122-mm haubitsad D-30, mis võeti NSV Liidus kasutusele kaugel 1960. aastal. Need otsustati välja vahetada juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, siis telliti ka uued Lõuna-Korea haubitsad K9. Kuid niipea kui võimalus tekkis, küsis Eesti hüvitist uute "võrreldavate pukseeritavate suurtükkide" eest, mis maksavad palju rohkem kui vanad nõukogude haubitsad. Kolme fraktsiooni saadikud kutsusid üles probleemi lahendama kõigi jaoks ühise metoodika kasutuselevõtuga.

Ainult mitte staadionid. Euroopa Komisjon on pidurdanud kolmanda makse Itaaliale (kokku 19 miljardit eurot), sest riik soovib seda raha kasutada sealhulgas Veneetsia ja Firenze staadionite ehitamiseks. Euroopa Komisjonile tundus seletus “staadionite ehitamine taaselustab lagunenud linnaruumi” liiga edaloomulik: NextGenEU fond on mõeldud EL-i solidaarsuse tugevdamiseks pärast COVID-19 epideemiat.

Foto: D'oh Boy (Mark Holloway) / Wikimedia Commons (CC BY 2.0)