Kas EL hakkab võitlema majanduskriisiga uute meetoditega?
Olgu jääv meile võlg! Täna esitlevad Euroopa Komisjoni volinikud Valdis Dombrovskis ja Paolo Gentiloni EL-i liikmesriigi riigivõla nõuete reformi eelnõu. Varem arvati, et need nõuded peavad olema äärmiselt ranged; need leevendati koroonaviiruse tulekuga ja sedagi ajutiselt. Kuid tänapäeval, kui Kreekas on riigivõlg üle 180% SKT-st ja Itaalias üle 130%, näivad vanad reeglid ebareaalsed: kui neid järgida, muutub riik ainult vaesemaks, tema SKT väheneb ning riigivõla protsent SKT-st suureneb (rääkimata sellistest "pisiasjadest" nagu tööpuudus ja majanduse struktuurimuutused - vt Eestit pärast 2008. aastat). Uued reeglid ei saa olema nii karmid, need on üles ehitatud, nagu kirjutab Brüsseli ajaleht Politico, mantrale “tasa sõidad, kaugemale jõuad”. Kas need tähendavad üldise säästmise ajastu lõppu?
Raha Ukrainale. Euroopa Komisjoni liikmed arutavad täna uut rahastamisvahendit, mille kaudu eraldab EL Ukrainale 2023. aastal 18 miljardit eurot laenu. Anname 1,5 miljardit kuus konkreetseteks reformideks ja eesmärkideks (eelkõige Ukraina taastamiseks) ning vastutasuks lubaduse eest austada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Laenud saavad olema subsideeritavad ehk odavad, pika tagasimakseperioodiga (kuni 35 aastat) ja ei nõua makseid kuni 2033. aastani. EL ise laenab need vahendid kapitaliturult.
Kes keda jälitas. Euroopa Parlamendi liige Sophie in ’t Veld uurib riigipoolse jälitamise juhtumeid EL-is ja on leidnud vähe inimesi, kes soovivad sellest rääkida. Euroopa Ülemkogu on teatanud, et ei hakka probleemiga tegelema, sest EL-i seaduste järgimise hindamine kuulub Euroopa Komisjoni ülesannete hulka. Sihtmärgiks on Kreeka, Poola ja Ungari, kuid on ka teisi näiteid; on teada, et Hispaania võimud tunnistasid, et jälitasid Kataloonia separatiste, samal ajal kui Maroko eriteenistused jälitasid neid endid. Samuti on andmeid, et Iisraeli ettevõte NSO Group müüs kurikuulsat Pegasus 14 nuhkvara EL-i riikidele.
Foto: Bernard Goldbach / Flickr (CC BY 2.0)