“Yana Toomi Brüsseli päevik”: koroonaviirus, Saksamaa ja EL-i elavnemnine

30/04/2020

Merkel soovib luua kõigis Euroopa Liidu maades tõhusa euroopaliku tervishoiusüsteemi.

Karantiin jätkub, epideemia areng aeglustub, majandus langeb. Inimesed väsivad sellest – ega usu enam millessegi. Otsustades arvamuste järgi Facebookis, arvab üha enam Eesti elanikke, et koroonaviirus on väljamõeldis või nagu tavaline gripp. Siiski see pole nii: Financial Timesi hinnangul, aga seal lollusi ei avaldata, võib suremus koroonaviirusest olla 60% kõrgem, kui ametlikud andmed kinnitavad. Ajaleht võrdles surmade arvu selle aasta märtsis ja aprillis keskmise surmade arvuga samadel kuudel viimasel viiel aastal. Praegu on surnuid peaaegu kõikjal märkimisväärselt rohkem. Mitte millegi muu kui koroonaviirusega seda seletada ei saa.

Mõned, tõsi küll, arvavad, et kõiges on süüdi reptiloidid. Või hiinlased. Või vabamüürlased. Või 5G internet. Inglismaal, Hollandis, Iirimaal, Belgias ja Rootsis on süüdatud kümneid mobiilsidemaste. Ma saan aru, et inimesed on vihased ja usuvad seepärast igasugust jama. Kuid püüdkem säilitada tervet mõistust – seda läheb meil veel vaja.

Võib vaielda selle üle, kellel on õigus, kas sakslastel nende rangete meetmetega või teistsuguse tee valinud rootslastel. Rootsi välisminister, muide, väidab, et nende valikus pole midagi teistsugust: neil on samuti piirangud sisse viidud, ettevõtted lähevad pankrotti, töötus kasvab. Igal juhul ei ela ei Rootsi, Saksamaa ega ka Eesti vaakumis. Majandus kannatab ülemaailmselt ja eraldi ei suuda langusest väljuda keegi – see õnnestub üksnes üheskoos.

Eesti nagu teisedki valmistub juba majanduse taastamiseks. Euroopa tasemel aga tundub, et üks asjaolude kokkulangemine on meie kõigi jaoks tõeliselt õnnelik. Juulikuus läheb eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus üle Saksamaale. See on ammu teada ja sakslased valmistusid selleks – kuid mõistagi mitte millekski niisuguseks nafu täna. Saksamaa tuleb koroonaviirusega vaat et paremini toime kui keegi teine, kuid nendegi majandus ei saa toimida, kui kõik on ümberringi varemetes. Siiski on just nimelt Saksamaal nii ressursid kui mõju. Angela Merkelit kuulavad kõik Euroopa liidrid.

Laupäeval avaldas Merkel oma veebileheküljel video, kus ta visandas Euroopa perspektiivi aasta lõpuni. Üht-teist seal öeldust kõlab revolutsiooniliselt. Esiteks lubatakse meile „Euroopa Liidu majanduse elavnemist“. Tuletan meelde, et neljapäeval toimunud videokonverentsil ei leppinud Euroopa Liidu riigid kokku ei taastumisfondi suuruses ega selles, kuidas seda jagada, kas laenudena – või jagada neile, kes niikuinii ei suuda tagasi maksta. Pühapäeval aga, seega järgmisel päeval pärast Merkeli kõnet, teatas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni, et taastumisfondis peab olema poolteist triljonit eurot ning jagada tuleb seda laenude ja grantidena. Jääb mulje, et põhimängijad on kulisside taga juba omavahel kokku leppinud.

Teiseks kinnitas Merkel, et Euroopa Liit hakkab võitlema globaalse soojenemisega. Kolmandaks püstitas Saksamaa küsimuse, „kuidas luua kõigis Euroopa Liidu maades tõhus euroopalik tervishoiusüsteem“. Ja see on juba läbimurre. Seniajani Brüssel tervishoiuküsimustesse sekkuda ei saanud.

Aga nagu ma juba öelnud olen, aeg on muutunud.

Jah, meil tuleb liikuda otsekui mööda õhukest jääd: peame vältima Euroopa Liidu Põhja ja Lõuna lahkhelidest tingitud kokkuvarisemist ega tohi anda võimalust natsionalistidele, kes soovivad liidu lagunemist. Õnneks on Euroopa Liidu teine juhtiv jõud Prantsusmaa täna ühtse Euroopa poolt. Teist teed niikuinii ei ole.

Ärge haigeks jääge. Kohtume nädala pärast.