Uues «Yana Toomi Brüsseli päevikus»: tähelepanu all on kodanikuinitsiatiiv Minority SafePack ehk Vähemuste Turvapakett.
2018. aasta aprillis kutsusin toetama kodanikuinitsiatiivi Minority Safepack (Vähemuste Turvapakett), mille korraldajad võitlevad vähemuste õiguste eest Euroopa Liidus. Algatus – erinevalt paljudest teistest – osutus edukaks ning kogus üle miljoni saja tuhande allkirja. Nädal tagasi oli Euroopa Komisjonis esimene töökohtumine korraldajatega.
Algatuses on palju punkte, mõned neist on aktuaalsed ka Eesti jaoks. Nii teeb Vähemuse Turvapakett ettepaneku kaitsta rahvusvähemuste keeli riiklike teenuste ja hariduse valdkonnas. Kui see seaduseprojekt vastu võetakse, soovitab Euroopa Liidu Nõukogu ametlikult „tagada rahvusvähemusele õigus õppida emakeeles“ ja „võimalus õppida selles keeles kõigil haridusastmetel lasteaiast kõrgkoolini“. Samuti osutada riiklikke teenuseid riiklikul ja kohalikul tasandil vähemuse keeles.
See ei tähenda, et Eesti sajaprotsendiliselt täidab soovitust. Kuid see pidurdab kogu hariduse muutmist eestikeelseks, millest unistavad mõned meie erakonnad. Veel enam, meil soovitatakse ratifitseerida Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta. Eesti, Läti ja Leedu ei ole sellega liitunud. Miks, on arusaadav: harta seab kohustusi, mis takistavad vähemuste assimileerimist. Meil on see aga valus küsimus. Kusjuures see on valus Põhiseaduse preambula tasemel.
Kodanikualgatuse “Vähemuse Turvapakett” teine seaduseprojekt puudutab mittekodanike õigusi. Korraldajad tunnistavad, et Euroopa Liit ei saa anda kodakondsust, seda on õigus teha riigil. Siiski on olemas Euroopa Liidu direktiiv pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Euroopa jaoks on meie halli passi omanikud aga just „kolmandate riikide kodanikud“.
Praegu, kui te olete kodakondsuseta ja alalise elamisloaga ning sõidate tööle näiteks Soome, võidakse teile ühe aasta jooksul keelata teisele tööle üleminek. Vähemuse Turvapakett teeb ettepaneku selle piirangu kõrvaldamiseks. Jah, seda pole palju – aga kui direktiiv, nagu räägitakse, muutuste jaoks avatakse, siis me püüame sisse viia ka teised parandused. Näiteks lahendada mittekodanike liikumisvabaduse probleemid Euroopa Liidus ja teha nii, et neile ei keeldutaks tööd andmast ettekäändel, et riigis on oma töötajad vastava eriala jaoks olemas.
Venekeelne haridus ja kodakondsuseta isikute õigused on, teadagi, Eestile nuhtluseks. Muide, Minority SafePack initsiaator on Euroopa rahvusvähemuste föderalistlik liit, lühendatult FUEN, mis esindab 33 Euroopa riigi rahvusvähemusi. Just nemad võtsid poolteist aastat tagasi MTÜ Vene Kool Eestis ettepanekul vastu resolutsiooni meie vene rahvusvähemuse olukorra kohta. Ära märgiti nii kodakondsusetuse probleem kui venekeelse hariduse eestistamine. Resolutsiooni kritiseeris ajakirjanik Oleg Samorodni. Seejärel Kaitseliidu vabatahtlikud ja veebilehekülje PropaStop anonüümsed propagandaga võitlejad mõistsid hukka resolutsiooni „propagandistliku sõnumi“. Nad väitsid, et FUEN-i näol on tegemist Eestit mustava Kremli käsilasega. Kõik nagu tavaliselt.
Aga FUEN ja tema algatus jõudsid Euroopa Komisjoni. Mida kirjutab PropaStop nüüd? Kuigi, vahet pole. Nagu öeldakse, karavan läheb edasi. Õige varsti korraldab petitsioonikomisjon Euroopa Parlamendis algatuse kuulamise. Meie mõttekaaslastega ja mina isiklikult kui komisjoni aseesimees teen kõik, et eurosaadikud algatust toetaksid. Euroopa Komisjon annab oma vastuse poole aasta pärast. Aga võitlus rahvusvähemuste õiguste eest jätkub ka pärast seda.
Kohtumiseni nädala pärast.