„Brüsseli päevik Yana Toomiga“: vali, aga ettevaatlikult; ettevaatlikult, aga siiski vali

23/05/2019

Eetris on „Brüsseli päevik Yana Toomiga“. Seekord räägib eurosaadik Yana Toom muutuvast Euroopast ja eurovalimistest pühapäeval. Palun minge hääletama!

Sel pühapäeval toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. “Te vaatate selle hooaja viimast „Brüsseli päevikut“, ütleb Yana Toom. “Kas saatesari jätkub, sõltub valija tahtest. Praegu on õige aeg kokkuvõtete tegemiseks.”

Viie aastaga on nii EL kui Eesti palju muutunud. Asi pole isegi pagulaste kriisis või äärmuslaste tõusus. Peamine on see, et aina rohkem inimesi saavad aru, et üleval käib äge võitlus. Sellest aga ei tohi taanduda, teisisõnu, tuleb minna valima.

“Tõsi, Euroopa Parlamendi otsused ei oma kohest mõju – need jõustuvad 3, 5 või 10 pärast, kuid mõjutavad meid kindlasti. Tõsi, Euroopa Liit justkui ei saa sekkuda otse näiteks sotsiaalpoliitikasse, kuna seda keelab subsidiaarsuse põhimõte. Kuid Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalpoliitika on viinud selliste tulemusteni, et Brüssel on sunnitud sekkuma. Me võtsime vastu Euroopa sotsiaalõiguste samba, seadsime miinimumpalga standardid jpm. Nende standartide rakendamine toimub lähiaastatel. Ärgem unustagem võitlust interneti tsensuuriga – tsensuuri eest tuleb eraldi tänada volinik Ansipit – ja USAst sõltuvuse vähendamist. Merkel ja Macron kavatsevad luua Euroopa sõjaväge ning mina isiklikult seda plaani pooldan.”

Loomulikult, kommenteerib Yana Toob, peab Euroopa Parlamendi liige kaitsma oma valijate ja oma riigi huve. “Mul on heameel, et suutsin EL abiga välja nõuda õigust mittekodanikest ja naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud Tšernobõli katastroofi likvideerijatele: nüüd saavad ka nemad Eesti riigilt toetust. Loodan, et võitlus kodakondsuse nimel hallipassi omanikele EL tasandil jätkub. Kodakondsuspoliitika ei ole EL pärusmaa, kuid, nagu näeme, subsidiaarsuse põhimõttest võib mööda minna. Need, kes karjuvad Eesti maine kahjustamisest, on unustanud, et hallid passid rikkusid meie mainet ammu enne kui meie poliitmaastikule ilmusid kaabud. Mina ja Läti kolleegid pidevalt tuletasime seda probleemi Euroopa Parlamendile meelde. Isegi Euroopa Parlamendi valimistel valitseb ebaõiglus: Eesti saab peale Brexiti 7. koha lisaks elanike arvu järgi, samas kui hääletada saavad ainult kodanikud. EKREle antud häälte osakaal oleks ka Riigikogu valimistel olnud väiksem, ja meie majandus aga märksa vasakpoolsem ja sotsiaalsem, kui Eesti demokraatia oleks kõigile.”

Ka teised probleemid nõuavad jõudsat ja üksmeelset lahendamist: “2014. aastal minul ja veel 4 Eesti kolleegil õnnestus vältida põlevkiviõli tootmise keelustamist ja edasi lükata põlevkivi kaevandamise peatset lõpetamist, kuid olukord selles harus, nagu me teame, on kriitiline. Siinkohal on tähtis, et Euroopa Parlamendi liikmed teeksid koostööd omavahel ja valitsusega. Sellepärast on mulle vastumeelne teatud kandidaatide agressiivsus: kuidas ja kellega te kavatsete hiljem koostööd teha? Veel oleks hea, kui Euroopa Parlamendi saadikud kulutasid sihipäraselt üle 4 tuhande euro, mida nad igakuiselt saavad büroo ülalpidamiseks. Tuletan meelde: ma olen ainuke Euroopa Parlamendi liige, kellel kõik need 5 aastat töötab Tallinnas büroo, kus võetakse vastu inimesi ja antakse tasuta õigusabi. Kui kõikidel mu kolleegidel oleksid bürood, oleks meil vähem probleeme.”

“Mul on üksainus üleskutse: palun minge hääletama. Nagu Žvanetski ütles: vali, aga ettevaatlikult. Ettevaatlikult, aga siiski vali,” ütleb eurosaadik.