Selle hooaja viimases „Brüsseli päevikus“ on loogiline teha kokkuvõte aastast.
Euroopa Liidu peamine algatus pandeemia ajal on mõistagi vaktsiinide tarne. Vaktsineerimise algus osutus läbikukkumiseks – esmalt lootis Euroopa komisjon AstraZeneca ettevõtte peale ja nüüd käib nendega kohut –, kuid seejärel hakkas kõik sujuma. Euroopa Liit ei tunnistanud Sputnikut, aga kui teil on antikehad, sealhulgas ka Sputnikust, siis te saate Euroopas reisida – „rohelise sertifikaadi“ jaoks sellest piisab.
Brüsseli ebaõnnestumistest kirjutavad kõik, sealsest tööst aga vähesed. Üks näide: töötukassa maksab kolmandat kuud kompensatsiooni pandeemia ajal kannatanud ettevõtete töötajatele. Märtsikuu jooksul sai 34 000 inimest keskmiselt 579 eurot. Mitte niisama iseenesest, vaid tänu Euroopa programmile SURE, mis andis meile soodustingimustel laenu 230 miljonit. Ilma Brüsselita oleksid kümned tuhanded pered jäänud selles rahast ilma.
Möödunud aasta juunis võtsid Euroopa Liidu liidrid vastu ajaloolise otsuse panustada majandusse 750 miljardit, sellest 390 on toetused, mis tähendab, et neid pole vaja tagastada. Vastavalt programmile Recovery and Resilience saab Eesti kuue aasta kohta ühe miljardi, veel 340 miljonit annab Õiglase Ülemineku Fond Ida-Virumaa „roheliseks üleminekuks“. Meenutan: just nimelt Brüssel keelas Eestil kulutada seda raha millegi muu jaoks peale Kirde-Eesti töökohtade.
Oktoobris esitas Euroopa Komisjon määrus projekti Euroopa minimaalpalga kohta. Selles ei olnud konkreetseid arve, millele mina ja teisedki lootsime, kuid vähemalt algus sai tehtud. Me teeme projekti parandused ja ma arvan, et meil on täielik võimalus ka võita.
Sotsiaalteema jätkus maikuus Euroopa Liidu tippkohtumisel. Euroopa Komisjon seab eesmärgiks võidelda töötuse ja vaesusega ning saavutab tulemuse, nii piitsa kui prääniku meetodil. Mitmed riigid, sealhulgas paraku Eesti, on vastu.
Euroopa Parlament pole istunud, käed rüpes. Minu jaoks on kõige olulisemad sotsiaalprogrammid. Jaanuaris võtsime vastu kaks resolutsiooni: kvaliteetse soodsa eluaseme kättesaadavuse kohta raporti alusel, kus ma olin variraportöör, ja töötaja õiguse kohta olla mitte kättesaadav – selle raportiga töötasin ma samuti. Praegu on mul muuhulgas töös õigus kollektiivhagile ja Euroopa Liidu farmaatsiastrateegia, sealhulgas oluliste ravimite patentide kaotamine. Jälgige uudiseid.
Maikuus algas ka Euroopa tuleviku konverents, mille tulemuste kohaselt Euroopa Liit peab muutuma oluliselt sotsiaalsemaks liiduks.
Kohalikud tulemused aga on järgmised: minu Tallinna büroos lõppes juba seitsmes tasuta juriidiliste konsultatsioonide hooaeg. Septembrist maini aitasid juristid rohkem kui kolmesadat inimest, veel sadu küsimusi lahendas büroo nõunik Margarita Kornõševa. 8. märtsil avasin ma veel ühe büroo, Narvas – seal andis nõunik Veronika Stepanova 57 konsultatsiooni ja jätkab nende tegemist. Tallinnas algavad juristi konsultatsioonid uuesti sügisel, esimene registreerimine on 6. septembril. Seni leiab kogu teabe veebileheküljelt YanaToom.ee rubriigis „Jurist aitab“.
„Brüsseli päevik“ jõuab taas ekraanidele sügisel, selle ajani leiate meid minu veebileheküljel ja Facebooki grupis YanaToom.ee.