Ptüi-ptüi-ptüi, kuid näib, et koroonaviiruse tunneli otsast hakkab paistma veidike valgust. Jah, aastavahetus ja jõulud ei tule rõõmsad. Ja siiski sikutab Euroopa end vähehaaval nagu parun Münchhausen juukseidpidi koroonasoost välja. Mitmetes riikides on pärast piirangute karmistamist haigestunute hulk vähenenud, näiteks Poolas ja Saksamaal – kuigi sakslased on seisukohal, et olukord oleks võinud paraneda kiiremini. Tšehhis avatakse neljapäeval poed ja restoranid. Brüsselis avati poed teisipäeval, kuid muus osas Belgia veel piiranguid ei lõdvenda.
Veel on silmapiiril aimata koroonaviiruse vaktsiini ja mitte ainult ühte, vaid koguni kolme. Euroopa Liit sõlmis nende vaktsiinide peale lepingud 430 miljoni inimese kohta. Kokku on meid Euroopa Liidus 450 miljonit, kuid on selge, et kõik ei nõustu vaktsineerimisega.
Mina ei ole vaktsineerimise vastane, kuid jälgin neid ettevaatlikult. Jah, farmaatsiahiiglased teevad kõik, et neil lubataks kiiremini vaktsineerimist alustada – lisaks muule on see ka garanteeritud kasum. Aga nagu kõnekäänd ütleb, on kiirustamine hea üksnes kirpe püüdes.
Ja on ju olnud pretsedente, mille puhul ravimitootjaid on pettuselt tabatud. Briti AstraZeneca – perspektiivika koroonavaktsiini väljatöötaja – tootis preparaati Seroquel bipolaarse häire ravimiseks. Ettevõte reklaamis Seroqueli ebaseaduslikult kui laste ja eakate inimeste jaoks sobivat ravimit, varjates andmeid kõrvaltoimete kohta. Arvatakse, et selle tulemuseks oli hüperglükeemia ja diabeet tuhandetel inimestel. 2010. aastal ladus see ettevõte välja pool miljardit dollarit, püüdes toime pandud pettust USAs siluda. Lunastas end välja. Nagu kirjutas Financial Times, „on olemas vale, kohutava valega... ja on olemas kiiniliste testide tulemused“.
Uue vaktsiini osas on AstraZenecale samuti küsimusi – preparaat on osutunud vähetõhusaks, ettevõte kinnitab, et selle põhjustas eri katsealustele erinevate annuste andmine ja tulemused olevat „haiglas keskmiselt“ olnud 70%. Nii et nüüd on vaja läbi viia uued katsetused. Kas see vaktsiin litsenseeritakse Euroopa Liidus või mitte, elame-näeme, kuid usaldusest rääkida on veel vara.
On ka kõrvaltoimeid ning need ei ilmne kohe. Rootsis, mis on meditsiinivaldkonnas haritud riik, puudub entusiasm koroonaviiruse vaktsiini suhtes. Rootslased mäletavad 2011. aasta skandaali, kui selgus, et paljud lapsed ja teismelised haigestusid pärast seagripivaktsiini keerulisse unehäiresse narkolepsiasse. Seejärel lõpetati Rootsis, veidi hiljem aga ka kogu Euroopa Liidus seagripivastane vaktsineerimine. Eestis narkolepsiajuhtumeid polnud, kuid kümned Rootsi lapsed said siiski kannatada.
Ise ma olen sellegipoolest vaktsineerimiseks valmis, aga ka kahtlejaid noomima ei hakkaks. Seda enam, et neid pole nii vähe. Prantsusmaal kinnitas oktoobrikuus vaid iga kolmas, et on valmis end koroonaviiruse vastu vaktsineerima, novembris aga iga teine. Hispaanias on neid, kes vaktsineerimisega nõustuvad, 60%. Saksamaal ja Itaalias veidi vähem. Tuleb loota Euroopa Ravimiametile – just nemad otsustavad, kas lubada vaktsiine Euroopa Liitu või mitte. Seni aga kandkem maske, pidagem distantsi ja hoidkem nii teisi kui ennast.