Teiega on taas “Yana Toomi Brüsseli päevik”. Vabandage, sel nädalal tehnilistel põhjustel eestikeelset videot ei ilmu.
Presidendivalimised USAs on aina lähemal ja Ameerika vaatepunktist on see kogu planeedi kõige olulisem sündmus. On tõsi, et ka Euroopa Liit jälgib sündmusi – loomulikult oma, Euroopa vaatepunktist. Kuni Trumpini olime ju USAga kords halvemini, kord paremini, kuid siiski ühel meelel, Trumpi ajal aga läks kõik käest.
Võtame rohelise kursi. Obama allkirjastas Pariisi kliimaleppe. Trump, kelle jaoks globaalne soojenemine on fake news, kutsus tema allkirja raevunult tagasi. Saatuse irooniana toimub tegelik leppest väljumine selle aasta 4. novembril – järgmisel päeval pärast valimisi. Kui võidab Biden, allkirjastab USA kohe kõik uuesti ning USA ja Euroopa Liit hakkavad taas töötama külg külje kõrval.
Kahju, et Iraani tehingut, mille üle Euroopa Liit nii suurt uhkust tundis ja mille Trump purustas, ei õnnestu enam taastada: rong on läinud, olukord muutunud.
See on poliitika, mõelda tuleb aga ka majandusele. Ei ole saladuseks, et turumajanduse valdkonnas tegeleb Trump kaubandussõdade ähvardusel väljapressimisega, ta on nagu elevant portselanipoes – tuli sisse, trampis ringi, jättis porised jäljed maha. Bidenilt oodatakse endiste suhete taastamist, mil ajuti oli juttu ju isegi transatlantilisest kaubandusliidust. Kuid üksnes ajuti. Kuidas Biden ka Euroopat ei armastaks, kaubandus jääb komistuskiviks. Möödunud aastal soetas USA Euroopa Liidult kaupu ja teenuseid 384 miljardi euro eest, Euroopa Liit USA-lt aga 232 miljardi eest. USA on miinuses, see aga ei saa meeldida ühelegi Ameerika esindajale.
Üks näide, mis väärib Shakespeare’i sulge: saaga lennukiehituse gigantide, Euroopa Airbusi ja Ameerika Boeingu aastatepikkusest vaenutsemisest. Mõlemad korporatsioonid kinnitavad, et konkurenti subsideeritakse eelarvelistest vahenditest. 2005. aastal, ammu enne Trumpi, jõuti kohtulahinguni: USA andis kohtusse Euroopa Liidu ja Euroopa Liit USA. Aasta tagasi langetas Maailma Kaubandusorganisatsioon otsuse esimeses kohtuasjas: Euroopa Liit on süüdi, USA-l on õigus maksustada meie kaubad 7,5 miljardi dollariga. Sellel teisipäeval, 13. oktoobril, tehti teatavaks otsus vastuhagi kohta. Seekord tunnistas Maailma Kaubandusorganisatsioon süüdlaseks USA.
Kuid siin on üks konks: meile anti õigus võtta ameeriklastelt kõigest 4 miljardit. USA justkui võitis – kuid tegelikult kaotasid kõik, nii ameeriklased kui eurooplased. Euroopa Komisjonil on õigus, kui ta kutsub USAd üles kaubandussõda lõpetama ja mingitki kokkulepet leidma. Vahe Trumpi ja Bideni vahel on selles, et äge ärimees Trump selle peale välja ei lähe – tema jääb lõpuni Euroopa Liitu käsist väänama. Seevastu poliitik Biden võib-olla mõtleb veel järele.
Tõsi, poliitika juhib harva majandust, sagedamini toimub kõik vastupidi. Näiteks Nord Stream 2 osas on vabariiklased ja demokraadid üksmeelsed: Biden ütles juba ammu, et see on „Euroopa jaoks halb tehing“. Kes ka Ameerikas ei võidaks, NATO jääb liiduks, kuhu me USA arvates panustame kurvastavalt vähe raha. Täpselt samuti jääb ka Hiina tähtsuse poolest esimesele kohale – Euroopa Liidu jaoks pigem partnerina, USA jaoks pigem vaenlasena.
Kui aga USA riigipea ei räägi enam nagu turueit, et „Euroopa käitub meiega hullemini kui Hiina“ või et Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager „vihkab Ameerika Ühendriike“, siis saab kõigil olema vähemalt mõnevõrra kergem.