Kuidas Saksamaa kohtunikud ründasid Euroopa Keskpanka.
Justkui epideemiast ja selle tagajärgedest oleks veel vähe olnud – nüüd tuli häda sealt, kust poleks oodanud. 5. mail võttis Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus vastu otsuse, mis toob kaasa Euroopa Liidu poliitilise kriisi.
Saksa kohtunikud ründasid Euroopa Keskpanka, mis on eurotsooni tähtsaim pank. Euroopa Keskpank on täiesti iseseisev, kuid seda reguleerivad Euroopa Liidu seadused. Tavaliselt rakendab see pank diskontomäära, kuid praegu on see võimatu, seepärast võetakse kasutusele teised meetmed. Lühidalt öeldes, Euroopa Keskpank ostab välja eurotsooni raskustes olevate riikide obligatsioonid, see tähendab, annab neile väikese intressiga laenu. Näiteks sellel aastal ostis ta välja Itaalia obligatsioonid 30–40 miljardile eurole. Võlg tuleb tasuda, formaalselt on kõik korras. Aga.
Kust tuleb Euroopa Keskpanga raha? Arusaadav, et liikmesriikidelt. Nende panused erinevad. Näiteks Eesti annab kakskümmend kolm sajandikku protsenti Euroopa Keskpanga kapitalist. Peamine aktsionär on Saksamaa, mis annab viiendiku panga kapitalist. See tähendab, et Itaaliat abistatakse olulises osas Saksa maksumaksjate raha eest. Ja mõnedele neist see ei meeldi.
Saksamaa kodanikud vaidlustasid Euroopa Keskpanga tegevuse Euroopa Kohtus, kuid see jäi oma otsuses panga poolele. Kodanikud pöördusid oma konstitutsioonikohtusse. Ja see teatas äkki, et jah, Euroopa Keskpanga tegevus on kahtlane. Nüüd peavad pankurid kolme kuu jooksul tõestama, et neil on õigus teha seda, mida nad teevad. Veel halvem on, et sellega tühistasid sakslased Euroopa Kohtu otsuse – midagi niisugust pole varem juhtunud.
Mida see kõik tähendab? On arvatud, et ei midagi erilist: vastuvõetud otsus on naeruväärne, Saksa kohtunikud vihjavad juba palju aastaid oma Euroopa Kohtu kolleegidele, et ega nemadki tähtsusetud ole. Need kaks kohut, nagu öeldakse, tantsivad juba ammu omavahel tangot. Sealjuures, Euroopa Kohus vastas otsekohe, märkides, et sakslased ähvardavad Euroopa Liidu juriidilist ühtsust. Euroopa Kohtu otsust Saksamaa tühistada ei saa ja see ei kuulu arutamisele.
Seevastu Financial Timesi autor on veendunud, et Euroopa Keskpank ei suuda oma tegevust põhjendada – ja et selles 110-lehekülje pikkuses otsuses on olemas kõik, mis tarvis, et sundida pankureid Itaalia ja Kreeka liiga suurte summadega abistamisest loobuma.
Veel halvem on, et Saksamaa konstitutsioonikohtu ja Euroopa Kohtu lahkarvamus paneb ka teised riigid sundolukorda. Kui juba Saksamaa ei tunnista Euroopa Liidu seaduste ülimuslikkust, siis ei sega mitte miski Ungarit ja Poolat teatamast, et Brüssel on nende vastu ebaõiglane.
Kui aga välja nõutud põhjendused Saksa kohtunikke ei rahulda, siis käsivad nad Saksa Föderaalpangal Euroopa Keskpanga programmidest lahkuda. Seejärel võib Euroopa Liidu lagunemine olla paari kuu küsimus. Tõsi, Saksamaa kaotab sel juhul väga palju. Niisuguse otsuse vastuvõtmine praegu on otsekui ise endale jalga tulistamine – ja mitte üks kord, vaid kuni padrunisalv tühjaks saab.
Vandenõuteooriate pooldajad ütlevad: võib-olla Saksamaa tahabki Euroopa Liitu lammutada? Selle varemetel aga luua uue liidu – väiksema hulga riikidega, mis oleks järeleandlikum ja föderaalsem?
Või siis Saksamaa toob esile, kui habras on Euroopa, ja valmistab meid psühholoogiliselt ette suurteks muutusteks oma eesistumise perioodil? Meenutan, et see algab juulis.
Mina ei ole konspiroloog ja loodan, et Saksa kohus püüab niisugust „tangot tantsides“ vaid oma tähtsust näidata. Üks asi on aga armastus tantsu vastu ja hoopis teine tantsuoskus. Tõsise kriisi ajal on sellised tantsud kuidagi kohatud.
Soovin teile tervist. Kohtumiseni nädala pärast.