Eetris on „Brüsseli päevik Yana Toomiga“. Seekord räägib eurosaadik Yana Toom lastegarantiist ja sellest, kuidas EL võitleb vaesusega ka Eestis.
Nagu on juba korduvalt öeldud, Euroopa Liit justnagu ei sekku subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes oma liikmesriikide sotsiaalpoliitikasse. Aga nimelt „justnagu“. “Ma juba käsitlesin Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mis lubab Euroopale minimaalpalkasid ja -pensione,” ütleb Yana Toom. Teiste sõnadega öeldes ei ole EL vaesuse suhtes nii väga ükskõikne nagu see võib näida. Ja siin ei ole asi mitte niivõrd altruismis kuivõrd arusaamas, et vaesus tekitab ebastabiilsust ja vastupidi. Eriti siis, kui kõne all on lapsed.”
Laste vaesus on eranditult kõigi EL-i maade probleem, kuigi selle tase on erinev. 2017. a. Eestis elas vaesuses 19 protsenti lastest – praktiliselt iga viies. “See arv on juba iseenesest kohutav ning mingid võrdlused siin ei aita. Siiski ütlen, et Soomes on olukord parem vaid veidike: 15 protsenti. Saksamaal peaaegu nagu meil – 18 protsenti. See näitaja on kõige hullem Rumeenias ja Bulgaarias. Seal elab vaesuses 42 protsenti lastest. Parim olukord on Tšehhis: 14 protsenti. Eesmärk aga peab olema loomulikult null protsenti.”
Lastegarantii tähendab, et kõigile puudust kannatavatele lastele antakse juurdepääs:
- tasuta tervishoiule;
- tasuta koolieelsele ja kooliharidusele;
- väärilistele elamistingimustele;
- kvaliteetsele toitumisele.
Kõigeks selleks on vaja raha, mida liikmesmaadel enamasti ei ole. Lastegarantiid tuleb seega finantseerida Euroopa Liidu fondidest. Lastegarantiile on selles fondis ette nähtud veidi alla kuue miljardi euro. Kui kõik läheb ladusalt, võib Eesti saada pooleteise aasta pärast eurofondist vahendeid võitluseks laste vaesuse vastu. “Niisugune on Euroopa tavaline seadusloomeline protseduur. See vältab kaua, antud juhul kuus aastat. Tulemus aga, kui see saavutatakse, on muljetavaldav: miljardid eurod kogu Euroopa Liidule ja kümned miljonid väikesele Eestile,” ütleb Yana Toom.