Eetris on iganädalane „Brüsseli päevik Yana Toomiga“. Seekord räägib eurosaadik Yana Toom Euroopa kultuuripealinna staatusest, mis pakuks Narvale uusi võimalusi.
Narvast võib saada Euroopa kultuuripealinn 2024. Või oleks võinud saada. Nagu teada keeldusid taotluse ettevalmistamise enampakkumise võitnud firmad linnaga lepingut sõlmimast. Detsembris kärpis Narva Linnavolikogu kulusid kolm korda väiksemaks ning sellest rahast jäi vajaka.
„Ma arvan, et oli võimalik kokku leppida, sest kaalul on midagi enamat kui eelarverida,” ütleb Yana Toom. “Euroopa Liit annab kultuuripealinna staatuse üheks aastaks ja selle staatuse eest käib alati tõsine võitlus. Kultuuripealinn ei ole lihtsalt sõnakõlks, see on õnnelik loteriipilet, mis lubab linnale kuulsust, raha ja arengut. Ja mitte ainult ühel konkreetsel aastal.”
Sotsioloogid on juba ammu uurinud, mis saab kultuuripealinnadest pärast seda, kui nad oma staatuse kaotavad. Pärast kultuuriprojekte elavnevad hotellid, restoranid, kaubandus, teenindus- ja finantssektor jne. Skeem toimib üpris hästi: 2008. aasta kultuuripealinn Liverpool kogeb kümme aastat hiljem „kultuurilist renessanssi”. Liverpool sarnaneb mõnevõrra Narvaga - eelmise sajandi teisel poolel oli sellel linnal kahest Premier League jalgpalliklubist ja Beatle’st hoolimata depressiivse linna maine. Elanikkond kahanes kiiresti. Kuid pärast 2008. aastat registreeriti esimest korda pika aja jooksul elanike juurdekasvu, Liverpooli elanikud uhkust oma linna üle uuesti tundma ja tulevikku eredamates toonides nägema.
“Midagi sarnast oleks võinud juhtuda ka Narvas. Sattunud ühte ritta Istanbuli, Stockholmi, Marseille’ga oleksid võinud Narva ja Kirde-Eesti tervikuna rikastuda nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult. Enesetunnetus on suur asi… Mul on lõputult kahju, et Narva Linnavolikogu eestvedajate mõttetu kangekaelsuse tõttu elanike võimalused oma linna Euroopa kultuuripealinnana näha hääbuvad iga päevaga,” arvab eurosaadik.