Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Indrek Tarandi võlujalahoobist ning EKREst kui rahvuslaste tööviljadest.
“Pärast seda, kui mu kolleeg Indrek Tarand EKRE miitingul läbi peksti, paljud nagu oleksid nägijaks saanud. Jah, Tarandit kutsutakse klouniks – kuid mõnikord annab just kloun selle võlujalahoobi, mille tagajärjel avanevad inimeste silmad. See on metafoor; füüsilise jalahoobi, ja mitte ühe, sai EKRE pooldajatelt Tarand ise. Minu teist– juba endist – kolleegi Kaja Kallast šokeeris pärast intsidenti mõnede Eesti elanike reaktsioon: midagi erilist polevatki juhtunud, õige ongi, et läbi kolgiti...
Kaja isegi kirjutas Facebookis, et Eesti võib minna natsi Saksamaa kõverat teed pidi,” ütleb Yana Toom.
Eurosaadikut, kui tema kõike seda jälgis, huvitas üks küsimus: miks tegelikult kõik nii üllatunud on? “EKRE on võra, aga juurteks võib nimetada ksenofoobset poliitikat vene vähemuse suhtes. Kodakondsuse seadus, Keeleseadus, Välismaalaste seadus, pronksiööd, Keeleinspektsiooni kangelasteod – need on kõik tellised eesti ja vene kogukondade vahelises seinas.
EKRE ideaal on monoetniline riik, kuid kas mitte seda ei ehitanud nii paljud tegelased? Võtke vastu, pange allkiri, tööviljad on käes.”
Kas teistpidi saab? „Mõistagi. Tuletan meelde, et põhiseaduse preambulis seisab mitte ainult kuulus suunis „eesti rahvuse, eesti keele ja eesti kultuuri tagamise kohta läbi aegade”, mis lubab rahvuslastel õigustada mistahes diskrimineerimise, alanduse, mitte-eestlaste õiguste jalge alla tallamise. Samas preambulis on öeldud, et Eesti Vabariik põhineb muuseas kolmel vaalal: vabadusel, õigusel ja õiglusel. Nii et öösel uue aasta eel joogem sealhulgas selle terviseks, et Eesti poliitikud mäletaksid seda väikest, kuid olulist selgitust alati – nii enne kui ka pärast valimisi.”