„Brüsseli päevik Yana Toomiga“: Danske Bank ja tõhusate juhtide prioriteedid

01/11/2018

Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom rahapesust Danske Banki kaudu ning korruptsioonivastasest võitlusest.

Vaevu jõudsime toibuda uudisest, et Danske Bank Eesti filiaali kaudu pesti üle kahesaja miljardi euro eeldatavasti Vene raha, kui Hermitage Capital Management investeerimisfondi juhataja Bill Browder – seesama, kes esitas varem Danske vastu hagi – palus Soome ametivõimudel uurida samuti Eestis tegutseva Nordea Panga kahtlasi tehinguid. Teatatakse, et jutt võib käia umbes neljasajast miljonist dollarist. „Võrreldes sadade miljarditega on see muidugi väike summa, kuid kes teab, millised paljastused meid ees ootavad?” kommenteerib Yana Toom.

EL kavatseb laiendada Euroopa Keskpanga volitusi ja kehtestada erieeskirju „kõrgel seisvatele avaliku elu tegelastele“ – rahvasaadikutele, ministritele, kõrgetele ametnikele - et pankadel ja pädevatel asutustel oleks lihtsustatud juurdepääs infole selliste isikute ja nende sugulaste finantstegevuste kohta.

“Kõik see on hea ja õige, kuid ärgem unustagem: EL kehtestab tavaliselt üldise raamistiku, ülejäänud on kohalik mure.

Ja siin võib minna nii või naa. Näiteks Eestis sai Danske Banki kohtuasi kiiresti poliitilise alatooni. Jah, alati on kasulik rõhutada, et idanaaber sigatseb jälle. Samal ajal  kui meie asjaosalised piirduvad intervjuudega, kust järeldub, et nad tegid kõike õigesti,“ ütleb eurosaadik.

Samal ajal ameerika veebiportaal The Daily Beast teatab, et Danske pettus võib olla seotud Venemaa Keskpanga esimese asepresidendi Andrei Kozlovi mõrvaga. 2006. aasta suvel käis Kozlov Eestis ning hoiatas meie ametivõime pretsedenditu rahapesu eest ja nõudis konkreetsete kontode sulgemist. Kolm nädalat hiljem Kozlov tapeti, eeldatavasti täiesti teistsugusel põhjusel.

„Lugu on salapärane, "on selge, et asi on segane." Aga kui siin on tõetera sees, siis tuleb välja, et tollane valitsus otsustas mitte midagi teha. Võib-olla sellepärast, et nad ei usaldanud Venemaa ametnikku? Või polnud aega selliste pisiasjadega tegelemiseks?” ütleb Yana Toom, meenutades, et 9. mail 2006 toimus Pronkssõduri juures kaklus, reformistid hakkasid rääkima monumendi liigutamisest, peaminister Ansip alustas aktiivseid ettevalmistusi valimisteks, millele järgnesid "pronksiööd". “Aga see, et  Ansipi valitsemisajal pumbati Danske Banki kaudu meeletuid summasid räpast raha, peab siis tõesti olema puhas kokkusattumus. Nagu ütlevad tõhusad juhid, peamine on seada õiged prioriteedid.”