Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele" arutelust.
“Riikliku tähtsusega küsimuse arutelu formaat ei eelda otsuse vastuvõtmist, aga see-eest on see hea võimalus teema ajakirjanduses tõstatada ja kära põhjustada. Milleks, see on siililegi selge – tulemas on valimised, mida Eestis on kombeks võita rahvustevahelist pinget kasvatades,” ütleb Yana Toom.
Eurosaadik tuletab meelde: ametlikult on Eestis 75 vene kooli ehk iga neljas põhikool. Muide keelekümbluskoole peetakse eesti koolideks. Nagu ka kõiki gümnaasiume, isegi neid, kus 60/40 proportsiooni järgitakse vaid sõnades. Vene lasteaedu on üle 100 ehk iga kuues. Püüda kõik need lasteaiad ja koolid eesti keelele üle viia on hullumeelsus, eriti Ida-Virimaal.
“Meid veendakse selles, et Eesti vene kool pole elujõuline. Kuid vaatame Euroopa kogemust. Belgias eksisteerivad koos prantsuse-, hollandi- ja saksakeelsed koolid, Brüsselis, kus elavad nii valloonid kui ka flaamid, saab viia lapse ükskõik millisesse kooli. Ja pole viga midagi, süsteem millegipärast toimib. Rootslasi on Soomes vaid viis protsenti , kuid Soome rootslaste lapsed käivad rootsi koolides. Miks ei saaks meile nii lähedase põhjanaabri kogemust kasutada?” küsib Yana Toom.
“Tasub vaid vihjata sellele ja teatud häälte koor vastab: rootsi keel on Soomes riigikeel, aga meil ei saa vene keel riigikeeleks mitte kunagi. Eesti peab arendama ainult eesti keelt! Aga reaalsust ei saa tühistada: Eesti nagu ka Belgia on kakskeelne riik, meil on mitte üks, vaid kaks suurt kogukonda. Lihtsalt kardame isegi rääkida sellest.”
Euroopa Liidus on vaid üks riik, mis kavatseb sarnast eksperimenti läbi viia – Läti. Aga ka seal tekkisid lahkarvamused: endine haridusminister Roberts Kilis ei häbene nimetada koolide läti keelele üleminekut poliitiliseks klounaadiks ja ideed ennast – idiootlikuks. “Sest valimiseelne teravnemine läheb mööda, aga assimileerida nii palju venelasi ei õnnestu. See-eest võib hunniku raha raisata ning tuhandete laste elu rikkuda. Ja peamine – kogukondi jäädavalt vastandada,” kommenteerib eurosaadik Yana Toom.