Sel nädalal töötasin peamiselt Strasbourgis, kus toimus selle hooaja viimane Euroopa Parlamendi täiskogu istung.
Esmaspäeval kell 9:30 algas saade „10 minutit Jana Toomiga”, kui olin rongis, nii et rääkisin saatejuhiga telefonitsi, rääkisin sellest, miks on ELi eri riikides hinnad nii erinevad, et mõnikord isegi Eesti tooted on odavamad Soomes kui meil kodus.
Samal esmaspäeval pidasin istungil lühikese kõne sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi teemal. Hääletus selle üle oli kavandatud teisipäevaks ja Euroopa Parlament võttis selle vastu absoluutse häälteenamusega (511 poolt!). See on suur võit, sealhulgas välismaal töötavatele Eesti elanikele; lähemalt vt siit.
Teisipäeval oli mul kohtumine energeetika- ja elamumajandusküsimuste voliniku Dan Jørgenseniga. Euroopa Parlament pikendas elamukriisi ajutise komisjoni tööaega poole aasta võrra. Arutasime edasist töökava ja koostööd Euroopa Komisjoniga. Lisaks kohtusin teisipäeval Katrin Juhandiga, kes on Eesti saadik Brüsselis ja töötab saadikute struktuuris COREPER I. Katriniga rääkisime raportitest, millega lähitulevikus tööd tehakse, ning Eesti seisukohtadest nende suhtes.
Samal päeval hääletasime täiskogu istungil resolutsiooni üle, mis käsitleb Türgi okupatsiooni ajal Põhja-Küprosel toimunud seksuaalse vägivalla tunnistamist ja hukkamõistmist. Olin selle resolutsiooni variraportöör. Resolutsioonid, kuigi need iseenesest midagi ei mõjuta, on Europarlamendi seisukoha väljendus. See konkreetne resolutsioon on otseselt seotud naiste õigustega, sest seksuaalne vägivald sõjategevuse käigus ei ole kahjuks ka tänapäeval kuhugi kadunud, sellest räägitakse ka resolutsioonis.
Teisipäeval toimus Renew Europe’i koosolek, kus ma esitasin raporti sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Samuti arutasime pikalt olukorda seoses nn chat-kontrolli seadusega. Lühidalt öeldes on olukord järgmine. On olemas direktiivi eelnõu, mille eesmärk on võidelda laste suhtes toime pandud seksuaalse vägivalla materjalide ehk CSAM-iga (child sexual abuse material). Seni, kuni seda täiesti mõistlikku ja tõhusaks tõotavat direktiivi välja töötati, anti veebiplatvormidele ajutiselt luba chat-kontrolliks. Tegelikult tähendab see, et alates 2021. aastast on platvormidel juurdepääs kasutajate isiklikele sõnumitele, et otsida sealt lastepornot. Mitte väga ammu hääletasime selle loa pikendamise vastu. Sellega oleks asi pidanud lõppema, kuid Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola suutis tänu harva kasutatavatele menetluslikele nüanssidele panna selle uuesti hääletusele. Lisaks valiti aeg ja menetlus nii, et otsus saaks vastu võetud. See juhtuski neljapäeval. Seitsmest Eesti Euroopa Parlamendi liikmest hääletasid viis, sealhulgas mina, vastu. Juhtunu põhjused on selged: ühelt poolt meeldib platvormidele juurdepääs vestlusruumidele ja sõnumirakendustele, teiselt poolt ei pea Brüssel nüüd esimese direktiiviga tegelema. Kõik see on minu arvates täiesti skandaalne. Ainus asi, mille suutsime kaitsta, on keeld pääseda ligi läbivalt krüpteeritud (end-to-end encryption) sõnumitele.
Kolmapäeva hommikul salvestasime eestikeelse podcasti Jüri Ratasega, seda saab vaadata siit. Rääkisime Eesti presidendikandidaatidest, meie raportitest Euroopa Parlamendis ning Ursula von der Leyeni ja Kaja Kallase konfliktist. Seejärel jätkus täiskogu istung hilisõhtuni. See lõppes neljapäeval. Sel päeval salvestasin ka selle suve viimase „Brüsseli päeviku“ Euroopa Parlamendi värskete otsuste kohta; seda saab vaadata siin.
Nüüd ootab ees nädal tööd komisjonides, seejärel on meil puhkus kuni septembrini.
Foto: Alain ROLLAND / European Parliament