Eelmisel nädalal toimus Euroopa Parlamendi lühike täiskogu istung, mis kestis mitte neli, vaid kaks päeva, ning mitte Strasbourgis, vaid Brüsselis.
1
Eelmine nädal algas mul intervjuuga Rus.Postimees ajakirjanikule selle kohta, et Keskerakond vahetas Euroopa Parlamendis poliitilist perekonda, liitudes Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooniga (ECR), samas kui mina jäin liberaalide fraktsiooni Renew Europe.
Seejärel, samuti esmaspäeva hommikul, oli Radio Maximumis juba traditsiooniks saanud saade „10 minutit Jana Toomiga”, kus rääkisime sellisest populaarsest teemast nagu ELi lagunemine. Lühidalt öeldes olen ma kindel, et EL ei saa laguneda, kui palju keegi seda ka ei sooviks, aga kui Eesti peaks otsustama EList välja astuda, kaotame me väga palju, ilma et midagi vastu saaksime.
Vahetult pärast seda toimus kohtumine pealinna Mustjõe Gümnaasiumi vanemate klasside õpilastega, seejärel lendasin Brüsselisse. Kui olin lennukis, pidas minu assistent Cristian tehnilise kohtumise sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise teemal. Tuletan meelde, et aprilli lõpus ootab meid ees kolmepoolne kohtumine – ELi Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajate istung –, kus me kavatseme lõplikult kokkuleppele jõuda.
Teisipäeval toimus mitu komisjoni istungit, kus peamiselt hääletasime erinevate küsimuste üle. Nii toimus Sotsiaal- ja Naisküsimuste komisjonide EMPL ja FEMM ühisistungil hääletus raporti üle, mis käsitleb Care Gap’i ehk palgaerinevust meeste ja naiste vahel, kes töötavad eakate ja haigete inimeste hoolduse valdkonnas. FEMM-komisjonis arutasime resolutsiooni, milles mõistetakse hukka naiste ja tüdrukute massilist vägistamist Küprosel Türgi okupatsiooni ajal.
Kolmapäeva esimene pool oli pühendatud eelseisva hääletuse arutamisele. Enne täiskogu istungi algust jõudsin osaleda variraportööride koosolekul sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise teemal. Töötasime välja oma strateegia aprillis toimuvateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Samal päeval osalesin, muide interneti teel, ka Tallinna linnavara komisjoni koosolekul. Ning hääletasin täiskogu istungi esimesel poolel.
2
Plenaaristungi teine osa toimus neljapäeval. Sellel istungil võttis Euroopa Parlament vastu dokumendi, mis mulle ei meeldi: uue rändepaketi. Olen ebaseadusliku sisserände vastu, samas olen veendunud, et igas olukorras tuleb jääda inimesteks ja näha teisteski inimesi ning käituda nendega vastavalt. Siiski hääletas Euroopa Parlamendis enamus (389 poolt, 206 vastu) uute seaduste poolt, mille kohaselt võib iga ELi riik ebaseaduslikud sisserändajad kohe kolmandate riikide laagritesse saata (kuigi „poolt“ hääletanud kolleegid on tavaliselt pahased inimõiguste rikkumiste pärast just nendes samades riikides ning ma ei suuda seda silmakirjalikkust mõista) ilma igasuguse ELi järelevalveta.
Sisserändajaid võib vangistada, panna ühte kambrisse kurjategijatega ja hoida seal ükskõik kui kaua. Neid võib lahutada lähedastest, sealhulgas lastest. Kaebamine on mõttetu, reegleid ühtsele Euroopa tasemele ei viida, iga riik võib ebaseaduslike sisserändajatega teha, mida tahab. Kordan: pooldan seda, et igas olukorras jääda inimesteks. Seetõttu ei saanud ma toetada liigseid meetmeid ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks.
Neljapäeval kirjutasin „Brüsseli päeviku” ELi majandust ähvardavast stagflatsioonist. Reede hommikul lendasin Renew Europe’i büroo kahepäevasele tööreisile Soome Lapimaale.
3
Visiidi eesmärk oli vaadata, kuidas hiljuti NATOga ühinenud Soome reageerib muutustele julgeolekusüsteemis. Tuleb öelda, et soomlased valmistuvad hoopis teisiti kui meie: ühelt poolt ilma liigse kärata, teiselt poolt on ettevalmistustesse kaasatud peaaegu kogu riigi elanikkond. Mulle avaldab selline praktiline lähenemine suurt muljet: Soome ehitab pommivarjendeid, moderniseerib piiri Venemaaga, õpetab sõjaväelasi droonidega töötama…
Sõitsime Lapimaale, sest see on piiriala, kuid selgus ka, et saami põhjapõdrakasvatajatel on tänapäeval parimad oskused droonidega töötamiseks: karjused kasutavad droone, et jälgida oma karja liikumist. Tõsi, saamid kurdavad, et sõjavägi ei integreeri neid ega kutsu osalema õppustel. (Eraldi teema on see, kuidas globaalne soojenemine saame mõjutab: ökosüsteem praguneb, traditsiooniline eluviis jääb minevikku, järskude ilmastiku muutuste tõttu surevad põhjapõdrad...)
Huvitav on see, et Venemaa piiril rakendavad soomlased samasugust pragmaatilist lähenemist. Nad teevad siiani koostööd Venemaa poolega, muu hulgas selleks, et väikesed juhuslikud intsidendid ei muutuks diplomaatilisteks skandaalideks. Kui üks või teine pool satub ekslikult võõrale territooriumile, ei kiirusta keegi selle kohta pressiteadet välja andma ega rääkima sellest mitu päeva ajakirjanduses ja kõrgetelt tribüünidelt. See ei takista Soome armeel olemast ideaalses valmisolekus. Ja see pole sugugi paradoks, vaid on maailmavaade, mida meil Eestis on puudu: inimesed teevad oma tööd rahulikult, pedantselt, ilma hüsteeriata.
Euroopa Parlamendi fraktsiooni Renew Europe juhatuse liikmed Joosepi-Raja piiripunktis.