Suurema osa sellest nädalast olin lähetuses Madridis. Reisi korraldas Euroopa Parlamendi Õiguskomisjon (JURI) ja see puudutas autoriõiguste rikkumise probleemi.
Lähetus oli eelmise aasta arutelude tulemus, kui JURI komisjon ja Euroopa Komisjon vaidlesid soovituste üle võitluseks online-piraatlusega spordi- ja muude ürituste ülekannete osas. Euroopa Parlament arvas, et internetis on vaja täiendavaid meetmeid autoriõiguste kaitsmiseks, Euroopa Komisjon aga leiab, et kõik on juba reguleeritud ja küsimus on õigusaktide rakendamises.
Samas on just Hispaanias kogu ELi ainus kohtuprotsessi pretsedent, mille eesmärk on karistada spordivõistluste ebaseaduslikku striimimist.
Kokku pidasime üle kümne kohtumise, muu hulgas kohtusime LALIGA esindajatega – see on kahekümne jalgpalliklubi eraviisiline ühendus, mis omab audiovisuaalseid õigusi mängude ülekandmiseks. Peab ütlema, et see on tohutu raha: hinnanguliselt maksavad need õigused ühe hooaja jooksul kokku kaks miljardit eurot. Loomulikult nõuab LALIGA ELilt täiendavaid meetmeid autoriõiguste kaitsmiseks. Nende sõnul on olemas organiseeritud kuritegevus, mis korraldab piraatülekandeid tasuliste (odavate) tellimustega veebilehekülgedel, inimesed maksavad kurjategijatele ja tulemusena kaotab LALIGA väga palju raha. Eurostati andmetel kasutab piraatmaterjale 48% ELi elanikest.
Kuidas sellega võidelda? Võimalusi ei ole palju. Nt saab veebilehekülgi blokeerida, kuid sellest ei ole palju kasu, piraadid on kavalad, lisaks on lehekülje blokeerimiseks vaja kohtuotsust, aga tegemist on ju otseülekandega. Võib püüda piraate ja/või nende kliente, siin pakub LALIGA mitmesuguseid karme meetmeid. Tegelikult võib Hispaania seaduste kohaselt karistada isegi piraatkontendi tarbijat, kuid meile öeldi, et selles küsimuses on olemas poliitiline otsus: tarbijaid ei karistata. Ainult levitajaid.
Selliseid pretsedente on. Politsei rääkis meile organiseeritud kuritegelikust rühmitusest, mis oli inseneride perekond, kus noorim (!) kurjategija oli 75-aastane. Nad tegelesid mitu aastat piraatülekannetega, teenisid miljoneid, tegelesid rahapesuga ja ostsid kinnisvara. Keegi neist ei istu vanglas. Hispaanias, kui sa pole toime pannud rasket kuritegu, on võimalik end vabaks osta, makstes tekitatud kahju eest. Õiguste omanikud, nagu meile öeldi, on alati nõus raha vastu võtma. Põhimõtteks on vist „ela ja lase teistel elada”.
Kuulasin seda kõike ja mõtlesin, et medalil on ju ka teine pool. Kui Euroopa Parlamendis arutati autoriõiguse direktiivi, külastas meid kuulus mustanahaline muusik Wyclef Jean, ta oli Whitney Houston’i produtsent, salvestas hitti Shakira’ga ja nii edasi. Wyclef Jean palus Euroopa Parlamenti lõpetada rumalustega tegelemine. Ta kasvas üles Haiti slummis ja kui nooruses poleks kuulnud piraatmuusikat internetis, poleks ta sellest slummist välja pääsenud.
Paradoks on selles, et tihti ei võitle autoriõiguste eest mitte autorid, vaid õiguste omanikud. Nende jaoks on see puhtalt raha küsimus. Lisaks ei mõista paljud neist ilmselt, mis on internet, ega näe, et maailm on muutunud. Me kohtusime muu hulgas meediaühenduse esindajaga, kes ütles: „Meil on teile üks sõnum – tehke kõik nii, nagu enne oli.” Keegi ei saa teha kõike nii, nagu enne oli. On sotsiaalmeedia, blogijad, VPN ja palju muud. Ükski ELi direktiiv ei peata progressi ega pane džinni pudelisse tagasi. Siin tuleb leida uusi mehhanisme õiguste omanike ja tarbijate vaheliste suhete jaoks, säilitades samas tasakaalu, et mitte muuta muusika- või spordiülekanded kättesaamatuks – ja mitte hävitada tulevasi talente, kes sageli kasvavad just piraatversioonide toel. Jah, mõistan, et õiguste omanikud kaotavad raha. Aga see pole ju põhjus, et reaalsusele lukk ette panna.
Meie koos teiste delegatsiooni liikmetega sõnastame veel järeldused ja esitame need JURI komisjonile. Praegu on meil kaks täiesti erinevat sõnumit: ühed leiavad, et uusi mehhanisme ei ole vaja, tuleb jõuliselt rakendada olemasolevaid; teised leiavad, et on aeg vaadata probleemi uuest vaatenurgast, sest jõulise rakendamise pooldajad ei mõista, kuidas see toimib. Aga seda, mida sel puhul teha Europarlamendis, otsustame muidugi kollektiivselt.