Toom Euroopa Komisjonile: kes otsib uusi turgusid Euroopa põllumajandustoodangule?

07/10/2015

Euroopa, sealhulgas Eesti põllumajanduse kriis on süvenemas. Eesti seakasvatajad on tapnud mitu tuhat siga, piima sisseostuhinnad aina langevad ning Eesti piimatootjad on seetõttu alustanud lüpsikarja hävitamist. ERR annab teada, et Põllumeeste keskliidu hinnangul on Eestis kuni 400 piimatootjat, kes plaanib piimatootmise lõpetada, kuna toorpiima kokkuostuhind Eestis on Euroopa Liidu üks madalamaid. Raskustega seisavad silmitsi nii lihaveiste kui vilja kasvatajad.

Selle kõige taustal koostas ja saatis Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) Euroopa Komisjonile arupärimise selle kohta, kuidas on kavas aidata Euroopa Liidu põllumajandustootjaid välja kriisist, kuhu neid on viinud Venemaa vastased sanktsioonid ning Hiina majanduslangus.

„Signaalid selle kohta, et EL põllumajandussektor on sügavas kriisis, hakkasid Euroopa Komisjoni laekuma juba mitu kuud tagasi. Tekkinud olukord on sanktsioonide võidujooksu tulemus, mille vastu ma olen alati hääletanud ning saanud terava kriitika osaliseks. Asi ei ole selles, kas ma toetan Venemaa poliitikat, vaid selles, et meie – kogu rahvas, sealhulgas ka põllumehed – maksame vastusanktsioonide eest liiga kõrget hinda“, märgib Toom. Lõpptarbija kindlasti rõõmustab, et piima- ja lihatoodete hinnad on poes langenud, kuid lõppkokkuvõttes võib juhtuda, et juba paari kuu pärast ei saa me enam rääkida ei EL ühtsest põllumajanduspoliitikast, ega EL ühisest põllumajandusest, arvab Euroopa Parlamendi liige.

Ainuüksi Venemaa sanktsioonid tekitasid EL põllumajandustoodete ekspordile 5 miljardit eurot kahju. Põllumajandustootjate kogu kahju on aga arvestuslikult 7-8 miljardit eurot, millest Eesti põllumeestel on jäänud saamata 150 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni välja pakutud abimeetmete paketi koguväärtus on aga kõigest poolmiljardit eurot.

Juba käesoleva aasta augustis ütles Poola põllumajandusminister kohtumisel oma Prantsusmaa ja Saksamaa kolleegiga, et EL põllumajandus on sügavas struktuurikriisis. Tema sõnul on selleks kaks põhjust: Venemaa embargo ning Hiina majanduskriis. Kõik Poola katsed siseneda Aafrika ja Aasia turgudele kukkusid läbi. Eestil õnnestus aasta tagasi sõlmida Hiinaga suurtehing piimapulbri tarneks ja see on Euroopa taustal õnnelik erand. Täna poleks see enam võimalik.

Just sellepärast nõuab Euroopa Parlamendi liige Euroopa Komisjonilt selget vastust konkreetsete meetmete kohta, kuidas on kavas tuua EL põllumajandus välja Venemaa vastaste sanktsioonidega põhjustatud kriisist. Oma arupärimises küsib Toom ka seda, kuidas on kavas viia Euroopa põllumajandustooted uutele turgudele ning konkreetselt mis turgudest on juttu, samuti mis ulatuses kompenseeritakse põllumeestele tekitatud kahjumit.

Yana Toomi koostatud arupärimisele andsid oma allkirja veel 12 Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni saadikut, nende hulgas Kaja Kallas ja Urmas Paet (Reformierakond). „See ei tähenda, et kolleegid jagaksid minu arvamust sanktsioonidest, kuid Eesti põllumajanduse pärast on meil ühine mure“, ütles Toom.

Toom märkis samuti, et mitme Euroopa Liidu liikmesriigi poliitiliste liidrite lootused EL ja USA vabakaubandusleppe suhtes on seda enam kohatud ja küsimusi tekitavad ajal, mil Euroopa põllumajandusturg on eriti haavatav odavate USA toodete ees.