Tsiviilkohus ei ole nii hirmus nagu seda ette kujutatakse

01/03/2021

Otsustasime käesolevas materjalis rääkida nii-öelda lihtsas keeles sellest, kuidas käia läbi tee tsiviilkohtuni. Inimesed tihtipeale küsivad seda tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos, sest nende küsimused puudutavad ju esmajoones tsiviilõigust.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on öeldud: „Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.“ Inimõiguste Teabekeskuse juristi Jelena Karžetskaja sõnul on niisugused kohtuasjad enamasti seotud võlgade, perekonnaõiguse ja korteriühistute teemadega, kuid kohtuteele asumisel varitsevad inimesi hirmud. Neist peamised on: „mul ei ole advokaadi jaoks raha, aga ise ei saa ma millestki aru ei saa“, „kohus – see on väga kallis asi“.

 

Kas tõesti on vaja advokaati?

 

Universaalset nõu siinkohal anda ei saa. Vajadus juristi järele oleneb konkreetsest olukorrast ja neist nõuetest, mida te soovite kohtule esitada. Mõnikord on inimene nii hästi teemasse süvenenud, nii palju juriidilisi materjale läbi uurinud, et juristi ei ole talle vajagi. Ta suudab täiesti iseseisvalt hakkama saada.

 

Võtame näiteks abielu lahutamise avalduse. Selle kohtule esitamiseks on juba olemas standardne blankett, mis tuleb lihtsalt ära täita. Niisuguste lihtsate dokumentide hulka võib arvata ka korteriühistule esitatava avalduse dokumentatsiooni väljanõudmiseks või sellega tutvumise võimaluse saamiseks. Selliste avalduste koostamine on paljudele jõukohane.

 

Kui te tunnete, et olete psühholoogiliselt valmis minema kohtusse iseseisvalt, siis saate kindlasti ka hakkama. Kui aga teid hirmutab juba mõte kohtust, sellest, et sealt võib tulla mingi järelepärimine, kuid teil ei ole aimugi, kuidas sellele vastata, siis tuleb tõenäoliselt pöörduda professionaali poole.

 

Mitte vähem tähtis ja loomulik on see, et kohtumenetlus toimub eesti keeles. Tsiviilkohtus ei olda kohustatud teile tõlki tagama. Järelikult, kui te riigikeelt piisavalt ei valda, tuleb paluda abi keeleoskajatelt sõpradelt, tuttavatelt, tasuliselt tõlgilt või teha kohtule ettepanek korraldada protsess kirjaliku menetlusena. Lisaks sellele, kui tõlgi teenused ei ole teile taskukohased, võite esitada kohtule taotluse protsessuaalse abi saamiseks, et need kulud katta. Tähtis on aga arvestada asjaoluga, et igasugune kohtule esitatud abitaotlus toob endaga kaasa taotleja ainelise olukorra (tulude suuruse, hoiuste, väärtusliku vara ja kinnisvara olemasolu) üksikasjaliku kontrollimise. Kui kohus teie taotluse rahuldab, siis kannab kulud riik.

 

Kas kohtuprotsess on tõepoolest kallis?

 

Paljud jätavad täielikult tähele panemata, et vaesus ei ole see, mis sulgeb kohtu ukse ja jätab ilma võimalusest oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul on õige esitada taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks. Muide, see taotlus on ainus dokument, mille Eesti seadus lubab koostada ka võõrkeeles (järelikult ka vene keeles).

 

Kulud kohtuprotsessile võib tinglikult jaotada kolmeks osaks. Neist esimene on riigilõiv, mis makstakse kohtusse pöördumisel. Kusagil võib see olla 10 eurot, kusagil ka 300. Teine osa kulub juristi või advokaadi teenustele. Kolmas on kaasnevad protsessuaalkulud, näiteks dokumentide kogumisele, tõlgile, ekspertiisile jne.

 

Kui inimene on vaene, võib kohus vabastada ta kõigist kuludest. On tarvis ainult õigel ajal ja põhjendatult kirjutada avaldus, mille blankett on kättesaadav kohtus ja veebileheküljel kohus.ee. Kohtult kulude esimesest ja kolmandast osast vabastamise taotlemiseks võite kasutada üht blanketti. Riikliku advokaadi määramise palumiseks kasutatakse teistsugust blanketti.

 

Kuidas vormistada pöördumine kohtu poole

 

Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millisesse kohtusse minna. Üldjuhul tuleb pöörduda teie oponendi ehk teise osapoole elukoha järgse kohtu poole. Näiteks kui te elate Tallinnas, aga teie võlgnik Jõhvis, siis tuleb esitada hagi võlgniku vastu Tartu Maakohtu Jõhvi kohtumajja.

 

Avaldus koostatakse eesti keeles, trükitult ja selgesti väljendatud nõuetega. Avalduse koostamiseks võite kasutada blankette, milliseid leiate veebileheküljelt kohus.ee. Neid uurides saate aru, nimelt millist informatsiooni kohus soovib hagejalt saada.

 

Avaldusse tuleb märkida kõik vaidluse osapooled koos nende ees- ja perekonnanimede, isikukoodide, elukohtade ja kontaktandmetega. Kui te ei tea, kus kostja viibib, märkige, et selle isiku elukoht on teadmata. Samuti kirjeldage, mida olete ette võtnud, et seda kindlaks teha.

 

Pärast seda tuleb täpselt kirja panna kõik asjaolud, mis on teie vaidlusega seotud, samuti see, mida soovite lõppkokkuvõttes saada. Näiteks on tegemist võlaga. Järelikult te soovite, et konkreetselt inimeselt mõistetaks teie kasuks välja teatud summa. Kui see summa koosneb põhivõlast ja viivisest, siis on vaja näidata iga number eraldi ning kirjeldada, kuidas nimelt need on kujunenud.

 

Teine näide: avaldus korteriühistu vastu dokumentatsiooni väljanõudmise kohta. Siin on vaja märkida, milliste dokumentidega te soovite tutvuda. Ühistu kogu arhiivi, et te saaksite sealt leida teile vajaliku dokumendi, kohus välja nõuda ei saa. Konkreetsus lihtsustab ka kohtutäituri tööd, kes teab siis täpselt, millist dokumenti kohtuotsuse kohaselt välja nõuda. Kohtuotsus peab olema täidetav.

 

Peab arvestama ka sellega, et kohtuprotsess on võistlusprotsess. See tähendab, et osapooled peavad mitte lihtsalt selgitama, mida nad vaidluse objektist arvavad, vaid ka esitama iga oma väite toetuseks tõendid. Need võivad olla erinevad – dokumendid, tunnistused, samuti kaudsed tõendid. Midagi tõendama ei pea siis, kui teatud väitega on nõus mõlemad osapooled. Näiteks on teil töövaidlus, kuid töölepingu olete ära kaotanud. Tööandja aga kinnitas, et see teil oli. Järelikult ei ole teie töösuhete olemasolu enam vaja tõestada. Kui tööandja ei nõustuks sellega, et teil oli tööleping, siis peaksite töösuhete olemasolu tõestama just teie.

 

On levinud arvamus, et kui vaja, koostab kohus ise nende tõendite nimekirja, mida teilt nõutakse, ja siis ajab juba ise asja korda. Tegelikult kohtul niisugust kohustust ei ole. Tal on kohustus selgitada teile, milliseid asjaolusid te peate tõestama. Kuidas seda teha, peate otsustama ise. Oletagem, et te esitate abielu lahutamise avalduse. Alustamiseks tuleb tõestada, et abielu sõlmiti ehk teisisõnu esitada abielutunnistuse koopia. Kui sellest abielust on sündinud lapsed, tuleb lisada nende sünnitunnistuste koopiad. Kohus ei pea kõike seda mööda registreid taga otsima.

 

Veel üks märkus. Inimesed püüavad tihtipeale mahutada avaldusse rohkem informatsiooni kui see nõuab. Nii et abielu lahutamiseks ei ole üldsegi vaja loetleda, kui palju kinnisvara olete abielu jooksul soetanud. Kohut see ei huvita, sest abielu lahutamise avaldusega te seni mitte midagi ei jaga. Teie kohtuasja sisuga ei ole andmetel ühiselt soetatud vara kohta midagi tegemist.

 

Aga kohtunikud? 

 

Kohus arutab asja ja langetab otsuse, juhindudes seadusandlusest ja omaenda sisemisest veendumusest. See tähendab, et kohtunikud näevad menetlust erinevalt. Jällegi üks näide: pärast teema poolest täiesti ühesuguste avalduste laekumist võib üks kohtunik selle kohe menetlusse võtta, teine aga saadab määruse või kohtukirja, nõudes puuduste likvideerimist.  

 

Kui kohtu ettekirjutust kindlaksmääratud tähtajaks ei täideta, võib see olla alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele ehk, kui me räägime kostjast, siis automaatsele otsusele mitte tema kasuks.

 

Kohus võib ka keelduda avalduse läbivaatamisest näiteks siis, kui see esitatakse mitte omaenda, vaid kolmanda isiku huvide kaitsmiseks.   

 

Kui kohus võtab teie dokumendid menetlusse, algab protsess – vahetu (istungiga, oma seisukoha kaitsmise ja valmisolekuga vastata kohtu küsimustele) või kirjalik (kui kohus teeb otsuse osapoolte kirjalikult esitatud seisukohtade alusel). Kohus saadab kõik dokumendid tingimata mõlemale osapoolele ning tal on õigus analüüsida vaid seda, millega mõlemad osapooled on tutvunud.

 

Olles vaadanud filme, arvavad mõned, et oma otsuse teeb kohus juba samal päeval. Tegelikus elus see nii ei ole. Kohus teeb teatavaks otsuse langetamise kuupäeva ning täpsustab ka selle kättetoimetamise viisi.

 

On olemas kaht liiki dokumendid, millega kohus lahendab vaidluse sisuliselt: kohtuotsus ja kohtumäärus. Võlgade, lahutuse ja alimentide puhul saate kohtuotsuse, mille edasikaebamise tähtaeg on 30 päeva selle kättesaamise hetkest. Kui kõne all on näiteks vaidlused korteriühistuga, siis vormistatakse kohtumäärus, mille saab edasi kaevata 15 päeva jooksul. 


Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.