Kuidas vahetada lapse perekonnanime, tuvastada isadust, jääda vanaemana lapsehoolduspuhkusele?

06/06/2016

Täna vastame lastega seotud küsimustele. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel esitatakse niisuguseid küsimusi väga tihti.

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Millised probleemid võivad tekkida, kui mul on lapsest erinev perekonnanimi?

Eestis ei tekita see mitte mingisuguseid probleeme. Need võivad tekkida üksnes siis, kui sõidate välismaale. Teil peavad alati kaasas olema mitte üksnes enda ja lapse pass, vaid ka tema sünnitunnistus, et piirivalve veenduks, et te olete selle lapse vanem.

Kui sõidate lapsega välismaale pikemaks ajaks, siis nõutakse lapse perekonnanimest sõltumata teise vanema nõusolekut niisuguseks sõiduks. Kui ta nõusolekut ei anna, siis näeb seadus ette, et tema eest võib nõusoleku anda kohus.

Sotsiaaltöötajad võtsid lapse emalt ära ja andsid mulle, vanaemale. Juba mitu kuud on vaikus, midagi ei otsustata. Tahan teada, kui kaua niisugune olukord võib kesta?

Esimene asi, mida niisuguses olukorras teha tuleb, on sotsiaaltöötajatega ühendust võta ja uurida, millises staadiumis asjaajamine on. Kui dokumendid on kokku kogutud ja kohtusse antud, siis sõltub kõik juba kohtu otsusest. Tuleb arvestada, et kohtuprotsess võib kesta võrdlemisi kaua, 3 kuni 6 kuud.

Eestkoste määratakse ajutiselt, tähtajaga kuni 5 aastat. Õigus lapse suhtes otsuseid teha jääb emal alles. Kui tema elutingimused muutuvad paremaks, võib ta kohtuotsuse alusel oma õigused taastada.

Olen kolme lapse sünnitunnistuses kirjas kui isa. Meie elu abikaasaga ei laabunud, üks laps on kindlalt minu oma, kuid ma tahan veenduda, kas olen ka kahe ülejäänu bioloogiline isa. Inimesed on kogu aeg rääkinud, et naine tegi mulle sarvi. Lapsed on juba täiskasvanud, varsti võib tekkida pärandiküsimus. Miks peaks midagi jääma neile, kes pole mu bioloogilised lapsed?

Isiklikul initsiatiivil ja poolte kokkuleppel võib isaduse kohtuväliselt tuvastada. Selle jaoks tuleb helistada Kohtuekspertiisi instituudi kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda ja registreeruda analüüsidele. Ekspertiisi läbiviimiseks võetakse kõigilt uuritavatelt isikutelt süljeproovid ja vormistatakse vajalikud dokumendid. Analüüsid on tasulised. Alaealistelt lastelt proovide võtmise juures peavad viibima mõlemad vanemad.

Kui kohtuväline võimalus teile mingitel põhjustel ei sobi, siis võite pöörduda kohtusse avaldusega, et soovite isadust tuvastada. Riigilõivu sellise protsessi puhul maksta ei tule. Kohus määrab ekspertiisid (ühe maksumus on keskmiselt 100 eurot), aga vaatamata sellele, kas teie isadus tuvastatakse või mitte, pole võimalik muuta kannet laste sünnitunnistustes, sest möödas on liiga palju aega. Teiste sõnadega, juriidiliselt jääte te ikkagi nende isaks, nemad aga teie seaduslikeks pärijateks.

Ma ei olnud oma lapse emaga ametlikult abielus. Praegu on laps 10-aastane, naine keelab mul igasuguse suhtlemise temaga. Millised õigused mul seadusliku isana on?

Kui lapse emaga kokku leppida ei õnnestu, siis võite lapse elukoha järgselt pöörduda lastekaitsespetsialisti poole, kes selgitab emale, et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Selle spetsialisti juuresolekul võib koostada vanemate lapsega suhtlemise graafiku. Kui ka seda teha ei õnnestu, siis jääb viimane variant – kohus. Lapsega suhtlemise ja kohtumiste kord määratakse sel juhul kohtus.

***

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu pojal sündis väljaspool abielu laps, poeg on sünnitunnistuses isana kirjas, maksab kohtuotsuse alusel alimente. Lapse ema abiellus ja tahab lapse perekonnanime muuta, ütleb, et kui mu poeg sellega nõustub, siis kaotatakse alimendid kohe. Kas niisugune asi on võimalik?

Konkreetselt lapse perekonnanime vahetamise lubamist või keelamist seadus ei sätesta. Kui vanematel ei õnnetsu saavutada kokkulepet, siis otsustab selle kohus.

Teine küsimus on, et alimentide maksmise kohustusest perekonnanime vahetamine vabastada ei saa. Seaduses on kirjas, et vanemad võivad lapse ülalpidamiskohustuse täitmise täpsustada omavahelise kokkuleppega ning määrata, kuidas ja millise aja eest  tuleb ülalpidamist välja maksta. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest lähtuvate nõudmiste esitamist, arvestades kokkuleppes ettenähtut. Muidugi võib lapse ema pöörduda kohtutäituri poole ja peatada alimentide väljamaksmise, kuid see on kõigest ajutine meede.

Kas ma võin vanaemana lapsehoolduspuhkusele jääda oma tütre asemel, et anda talle võimalus kool lõpetada? Millistel tingimustel on see võimalik, kas ma võin töötada õhtuti ja kuidas see mõjutab minu edasist tööd ja pensioni, milleni mul on jäänud 8 aastat?

Seaduses on sätestatud, et lapsehoolduspuhkust on õigus saada ainult isal või emal. Seevastu Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel on öeldud, et lapsehoolduspuhkust võib saada ka muu isik. Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et sel juhul peab teie tööandja andma teile ametliku nõusoleku lapsehoolduspuhkusele minekuks. Samuti peavad mõlemad lapsevanemad andma kirjaliku nõusoleku, et just teie hakkate lapse eest hoolitsema.

Puhkuse ajaks teie tööleping peatatakse. See tähendab, et sel ajal ei saa teid vallandada. Õhtuti või üldse töötada te lapsehoolduspuhkuse ajal ei või. Mitte mingisugune tööleping ei ole võimalik.

Pensioniarvestuses võetakse arvesse ainult need summad, millelt on makstud sotsiaalmaksu.

Tütar elab juba ammu Peterburis. Tal on pikaajalise elaniku elamisluba Eestis. Tema abikaasa on Vene Föderatsiooni kodanik, Eesti elamisluba tal pole. Kahel lapsel on pikaajalise elaniku elamisluba. Kolmandal lapsel – 5-aastasel tütrelon tähtajaline Eesti elamisluba, kuid ametnikud ei taha seda pikendada. Mida teha?

Ametnike loogika on lihtne: teie tütar ja tema pereliikmed elavad juba palju aastaid Venemaal, ei ole mingeid asjaolusid, mis viitaksid, et perekond kavatseb Eestisse tagasi tulla, seepärast pole noorema tütre jaoks tarvis tähtajalist elamisluba pikendada. Teie lapselapsele võib vormistada viisa Eesti külastamiseks.

Kui pere kavatseb kolida Eestisse, siis võivad teie tütre abikaasa ja teie lapselaps tähtajalist elamisluba taotleda.

Järgmisel korral selgitame tööõigusega seotud küsimusi.

Tasuta konsultatsioonid Yana Toomi büroos jätkuvad sügisel. Seni võib mitmesugust kasulikku teavet leida rubriigist „Õigusabi” aadressil www.yanatoom.ee

 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik