Lahutus ‒ iga õnnetu pere on õnnetu omamoodi

23/05/2016

„Kõik õnnelikud perekonnad sarnanevad üksteisega, kuid iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi”… See lause, millest Lev Tolstoi romaanis „Anna Karenina” algab perekondliku ebakõla kirjeldus, kõlab täiesti tänapäevaselt. Selles, et sõna „lahutus” taga varjuvad mitmesugused konkreetse abielupaari elu individuaalsed iseärasused, veenavad meid ka Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos toimuvad juristide tasuta konsultatsioonid.

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Mul oli kaks aastat tagasi lahutus, nüüd tahan vara jagada. Olukorra teeb keeruliseks see, et abielu ajal võtsin ma laenu eluaseme renoveerimiseks, millest sai abikaasa ettevõtte stardikapital. Laenu tasub endine abikaasa. Veel on meil abielu ajal omandatud auto. Kuidas kõike seda jagada?

Kui pöörduda vara jagamiseks kohtusse, siis jagatakse pooleks kõik, mis on abielu ajal soetatud, seega auto (selle müügist saadud raha) ja ettevõte jagatakse pooleks. Mis puudutab laenu, siis vastastikuse kokkuleppe olemasolu korral võib selle jagada pooleks või vahetada laenusaaja. Kuid pank ei pruugi sellega nõustuda. Nende jaoks on oluline teie maksevõime garantii. Stabiilse piisava sissetuleku puudumise korral keeldutakse laenu ümbervormistamisest. Olukorra täpsustamiseks soovitaksin alguses pöörduda oma pangakonsultandi poole, et saada teada, milliste tingimustega pank teie juhtumi korral nõus on.

***

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Tahan lahutuse sisse anda, kuid mul pole selleks raha. Kas kohtus võib taotleda, et lahutuse eest maksaks abikaasa?

Kui teie materiaalne olukord ei võimalda maksta riigilõivu (antud juhul on see 100 eurot), siis võite koos abielulahutuse avaldusega anda sisse ka avalduse menetlusabi taotlemiseks. Standardblankett selle jaoks on internetileheküljel www.kohus.ee alajaotuses „Kohtumenetlus/ Õigusabi/Riigipoolne menetlusabi (Füüsilise isiku menetlusabi taotlus”.

Kohtumäärusega vabastatakse teid riigilõivu maksmisest, pärast abielulahutust võib kohus selle sisse nõuda teie endiselt abikaasalt.

Läksime naisega lahku. Laps elab tema juures, ma maksan alimente. Minuni jõudis teave, et endine abikaasa tahab kolida Hispaaniasse ja lapse kaasa võtta. Kardan, et ma ei pruugi last enam kunagi näha, praegu elab laps kaks päeva nädalas või isegi sagedamini minu juures. Kuidas saaksin niisugust olukorda vältida?

Lapsevanemale võib tunduda, et piisab, kui ta teatab politseisse, et nad ei annaks luba lapse välismaale viimiseks, ja õiguskaitseorganid võtavad kohe meetmed tarvitusele. Tegelikult niisugust süsteemi väljaviimise takistamiseks pole. Euroopa Liidus puuduvad sisepiirid, seepärast ei kontrolli teise lapsevanema kirjaliku nõusoleku olemasolu praktiliselt mitte keegi.

Kui Eesti Vabariigi kodanik sõidab lapsega alaliselt elama teise Euroopa riiki ja elab seal üle kolme kuu, siis üldkehtivate reeglite kohaselt on tal vaja saada õigus selles riigis elamiseks. Sel juhul peab riik saama selleks teise lapsevanema notariaalse loa. Kui te niisugust luba ei anna, siis ei saa ema last Hispaaniasse sisse kirjutada.

Soovitan teil enne teie endise abikaasa ärasõitu määrata kas notariaalselt või kohtu kaudu lapse eelistatav elukoht, täpsustades ka temaga suhtlemise korra. Sellise dokumendi saate esitada täitmiseks ka väljaspool Eesti piire. Kuni toimub kohtumenetlus, saab kohtu kaudu ajutiselt lapse riigist väljaviimise ka keelata.

Kui teie endine abikaasa jõuab lapse enne ära viia, siis tuleb teil pöörduda Justiitsministeeriumi ja kirjutada avaldus selle kohta, et ema viis lapse ilma teie nõusolekuta teise riiki. Justiitsministeerium alustab menetlust lapse otsimiseks ja algatab vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele tema tagasitoomise mehhanismi.

2000. aastal sõitis abikaasa Venemaale tööle ja jäi sinna. Pärast tahtis tagasi tulla, kuid ütles, et on tarvis ära maksta mingi võlg. Ma võtsin hüpoteegi peale laenu, andsin talle raha, ta sõitis ära ega tulnud tagasi. Laenu maksan mina. 2013. aastal leidsin telefoninumbri, millelt ta kunagi Venemaal olles helistas, andsin selle kohtule, kohus leidis mehe üles ja lahutas meid. Kuid me oleme selle korteri kaasomanikud, kus ma elan. Mida ma peaksin tegema, et saada ainuomanikuks?

Soovitan anda kohtusse avalduse vara jagamiseks. Teile sobib järgmine variant: korter jääb teile, endine abikaasa saab rahalise kompensatsiooni. Seejuures võtab kohus väljamaksmisele kuuluva kompensatsiooni määramisel arvesse ka poolt teie võetud laenu ja pooli kulutusi korterile, mis te nende aastate jooksul teinud olete. On täiesti võimalik, et pärast neid mahaarvestusi ei jää teie abikaasa osast midagi alles, see tähendab, et te pole talle võlgu.

Niisuguse taotluse kohtus läbi vaatamise eest tuleb maksta 300 eurot riigilõivu. Kui teie materiaalne olukord pole hea, siis võite anda kohtusse avalduse teie kohtukuludest ehk riigilõivust vabastamiseks.

Me kolisime naisega lahku, kuigi pole ametlikult lahutatud. Meil on abielu ajal omandatud kahetoaline korter. Ma pakkusin naisele poolt selle hinnast, ta oli nõus, kuid sõitis Venemaale ja on juba kolm aastat seal. Ma ei teadnud, kuhu talle raha üle kanda, kandsin poja arvele. Poeg ütles minu juuresolekul talle telefonis, et ta võib selle raha saada. Aga ta ignoreerib kõike. Korteriga ei saa ma midagi teha, kuna see on endiselt ühisomand, ma ei saa abielluda, sest lahutus pole vormistatud. Mida teha?

Võite pöörduda kohtusse avaldusega abielu lahutamiseks ja vara jagamiseks. On võimalik, et abikaasa aadressi annab teile poeg, kohus saadab dokumendid sellele aadressile. Naise elukoha Vene Föderatsioonis võite välja selgitada ka Vene saatkonna kaudu Eestis, mis omakorda vormistab vastava järelepärimise Vene Föderatsiooni Siseministeeriumile.

Lahutuse vormistamine ilma teise poole teadmise ja nõusolekuta ei ole praegu võimalik. Kui te abikaasa kontaktandmed teada ei saa, siis ei võta kohus teie avaldust vastu. Kohus võib aga vastu võtta vara jagamise avalduse ja teha selles osas tagaseljaotsuse. Kusjuures te saate raskusteta tõestada, et olete raha tema osa eest juba abikaasale üle kandnud.

Minu vend tahtis lahutust. Aga selgus, et viis aastat tagasi andis ta naisele volituse vormistada korterile hüpoteek. Ei saanud aru, millele alla kirjutab. Volitus andis naisele võimaluse võtta 13 tuhat eurot laenu korteri tagatisel. Mille peale naine selle raha kulutas, pole teada. Laenu maksab naine ise. Aga ega see laen lahutuse korral kuidagi vennale jää ja mis saab korterist?

Lahutuse korral ühe abikaasa võlgu teisele niisma lihtsalt üle ei kanta. Antud juhul seisab ees mitmeid protseduure: lahutus, korteri jagamine võrdsetes osades (50 ja 50) ning võlakohustuste jagamine.

Neid kohustusi, mida on võtnud üks abikaasadest, reeglina kahe peale ei jaotata. Jagatakse üksnes siis, kui laen võeti koos ja koos kulutati. See tähendab, et teie vennal tuleb tõestada, et naine kulutas raha enda peale ja pere eelarvesse see ei jõudnud.

Kui isa tahab kinkida abielus tütrele korteri, aga tütar otsustab lahutada, siis kas väimees võib korterile pretendeerida? Abielulepingut neil pole.

Niisuguses olukorras mees naisele kingitud korterile pretendeerida ei saa. Kui ta muidugi sellesse korterisse suuri investeeringuid ei tee.

Ma olen Vene Föderatsiooni kodanik, mul on tähtajaline elamisluba. Abikaasa on Eesti kodanik. Meil on kaks last, nad on Vene Föderatsiooni kodanikud. Perekonnaelu ei õnnestunud, me elame abikaasaga praktiliselt nagu naabrid, ta tegi ettepaneku, et me ametlikult ei lahutaks. Ütleb, et kui ma sõidan Venemaale, siis ilma lasteta, et ta suudab neid ülal pidada, et temaga on neil parem jne. Kas võib juhtuda, et minult võetakse lapsed ära või lapsed lahutatakse teineteisest? Ja kui me lahutame, kas ma kaotan Eesti elamisloa?

Esiteks ei mõjuta laste kodakondsus nende elukohta kuidagi. Kui te lahutate, aga lapsed jäävad elama teie juurde, siis on teil ka täielik prioriteet selles osas, et nad jääksid just teiega.

Teiseks küsitakse lastelt, kes on saanud 10-aastaseks, kellega nad jääda tahavad. Kui üks laps tahab jääda emaga, aga teine isaga, siis võib kohus lapsed teineteisest lahutada. Igal juhul määratakse neile advokaat, kes suhtleb nende ja vanematega, annab oma soovitused. Arvesse võetakse ka sotsiaaltöötaja arvamust, vaadeldakse tingimusi, kus lapsed elama hakkavad.

Kolmandaks, kui teil on elamisluba Eestis üle nelja aasta, siis lahutuse korral te seda ei kaota. Alates selle aasta 1. jaanuarist kehtib Välimaalaste seaduse uus säte, mis ütleb, et kui inimene sai elamisloa abikaasa juurde elama asumise alusel ja tal pole võimalik seda samal alusel pikendada, siis võib ta kasutada alust - elamisluba alaliseks elamiseks Eestis.

Järgmisel korral kõneleme lastega seotud küsimustest.

Tasuta konsultatsioonid Yana Toomi büroos jätkuvad sügisel. Seni võib mitmesugust kasulikku teavet leida rubriigist „Õigusabi” aadressil www.yanatoom.ee

 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik