Millega lõppesid sagedased komandeeringud Lätisse, sõjaväeteenistus SDV-s, mure haige vanaema pärast...

11/04/2016

Küsimused, mis on nii või teisiti seotud elu ja tööga välismaal, kõlavad Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel võrdlemisi sageli. Inimestele teeb muret, kuidas tulla toime viisaga seotud probleemide, kodakondsuse, teise riiki kolimise, välismaiste võlgnike ja muu niisugusega.

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

1984. aastal läksin tööle SDV-sse – vanemaks kokaks sõjaväeossa. Läksin viieaastase lepingu alusel üleajateenistuse seersandina. Hiljem sain suurtükiväe relvastuse lao ülemaks. Mul on kinnitused Venemaalt ja Eesti Riigiarhiivist, et ma ei olnud Nõukogude armee kaadrisõjaväelane. EV kodakondsust ei anta mulle aga ikkagivalitsus keeldus, ka kohus ei teinud otsust minu kasuks. Miks?

Eesti kodakondsusseadus sisaldab keeldu anda kodakondsust välisriikide endistele kaadrisõjaväelastele. See keeld kehtis 2006. aastal, kui tehti otsus teie kohta, ja kehtib ka praegu.

Politsei- ja piirivalveamet, kus valmistatakse valitsuse jaoks ette dokumendid kodakondsuse andmiseks või sellest keeldumiseks, ei toetu kahjuks neile dokumentidele, mis kehtisid teie teenistuse ajal, vaid Eesti kaitseväeteenistuse seadusele. Viimases on täpselt öeldud, et iga lepingu alusel teenija, sõltumata perioodi pikkusest, on kaadrisõjaväelane. See säte tingiski EV kodakondsuse andmisest keeldumise.

Olukorda võib proovida muuta, tõestades mõiste „kaadrisõjaväelane” teistsugust tähendust. Näiteks kui õiguskantsler toetab teie vaatepunkti, siis on teil alus pöörduda uuesti kodakondsustaotlusega Politsei- ja piirivalveametisse, arvestades muutunud asjaolusid.

Kui valitsus vastusena Politsei- ja piirivalveameti pöördumisele keeldub taas teile kodakondsust andmast, võib siiski ka uuesti kohtusse pöörduda, kus määratakse, kas seadusel on antud juhtumi korral tagasiulatuv jõud ja kas see laieneb ajale, mil vastavat Eesti seadust ei olnud.

Olen Gruusia kodanik. Tallinnas elavad minu eakad vanemad. Mul on Eesti viisa kuueks kuuks. EV elamisluba keelduti mulle andmast. Mida teha? Vanemad on väga haiged ja vajavad minu pidevat abi.

Teie olukord on keeruline ja ma ei saa öelda, et selle jaoks oleks olemas mingi üheselt mõistetav ja otsene lahendusviis. Teie viisat saab pikendada ainult erandjuhtumil – näiteks teatise alusel, et te ei saa Eestist ette nähtud tähtajal lahkuda, kuna teid ei saa transportida, või teil on mingi erakorraline olukord perekonnas. Seejuures pikendatakse viisat reeglina ainult 30 päeva.

Mis puudutab elamisluba, siis võimalust saada seda oma eakate vanemate eest hoolitsemiseks välismaalaste seadusest otseselt ei tulene. Kuid praktika näitab, et väljapääs siiski on. Elamisloa andmise alusena ei viidata aga perekonna ühinemisele ega elamisele lähedase sugulase juures, vaid välislepingule, mis tähendab, et teie taotlust läbi vaadates peab Eesti arvestama selle humanitaarset koostisosa. Samuti peate täpselt tõestama, et vanemad ei suuda hoolitseda ei teineteise ega ka iseenese eest.

Üldise reegli kohaselt võib dokumente elamisloa saamiseks sisse anda üksnes välljaspool Eestis, seni, kuni te siin olete, on selle jaoks kõige mugavam võimalus Eesti konsulaadis Riias või Helsingis. Eelnevalt tuleb sinna helistada ja leppida kokku vastuvõtu kuupäevas ja kellaajas.

Juhin teie tähelepanu sellele, et elamisloa taotlemise dokumentide sisseandmine ei anna võimalust viisa pikendamiseks.

Inimene võlgneb mulle 1000 eurot. Tõendina on mul olemastema meil selle kohta, et ta võtab mult võlgu. Kui ta on teise riigi resident (täpset elukohta ma ei tea), siis kas võin loota, et kohus teeb minu jaoks soodsa otsuse võla sissenõudmiseks ja see täidetakse teise riigi territooriumil? Muret teeb muidugi ka riigilõivu teemama olen pensionär, minu sissetulek ei ole suur.

Niisugust võlga, mida kinnitab kirjavahetus või võla eraldi tunnistamine on alati lihtsam kui tõestada suulise lepingu sõlmimist. Kuid võla tunnistamine lihtkirjas, mis on saadetud meili teel, on kohtu jaoks kahtlustäratav. See ei ole ju digiallkirjaga dokument. Niisuguse teate võis saata kes iganes. Teie juhtumi korral võib probleem tekkida veel ka sellega, et teil pole kinnitust raha tegelikust üleandmisest.

Selleks, et määrata kindlaks võlgniku elukoht, võite pöörduda rahvastikuregistrisse kirjaliku taotlusega, et tahate anda inimese kohtusse ja palute teile teatada tema Eesti aadressi. Saadud aadressile tuleb viidata kui kostja aadressile hagi kohtusse andmisel. Kui kostja kutse peale kaks korda ei reageeri, siis avaldab kohus Ametlikes Teadaannetes teate tema suhtes alustatud kohtumenetluse kohta. See teade on kättesaadav portaalis Ametlikud Teadaanded kahe kuu jooksul ja kui võlgnik sellele ei reageeri, saab kohus õiguse teha tagaseljaotsus teie kasuks.

Kui olete saanud kohtuotsuse, on otstarbekas alustada täitemenetlust Eesti territooriumil.

Kui teil õnnestub teada saada, millise riigi resident võlglane on, siis pöördute koos jõustunud kohtuotsuse ja dokumentide paketiga Justiitsministeeriumisse. Nemad korraldavad otsuse tunnustamise selle riigi territooriumil, kus asub võlglane, ja sealsed kohtutäiturid nõuavad talt raha välja.

Pensionärina võite anda kohtusse kaks avaldust – kohtukulude (riigilõivu) tasumisest vabastamise ja teile riikliku advokaadi määramise kohta.

Minu tütar, EV kodanik, elab juba palju aastaid välismaal, ta ei ole Eesti resident. Nüüd otsustas ta oma Tallinna korteri ära müüa. Kas ta peab maksma selle pealt tulumaksu?

Seda küsimust reguleerib tulumaksuseadus, kus on öeldud (paragrahv  31), et maksustamisele ei kuulu mitteresidendi tulu kinnisvara müümisest Eestis, kui antud eluruumi on elukohana kasutatud vahetult enne müüki.

Seepärast, kui teie tütar vahetult enne müüki ei andnud korterit rendile, vaid elas seal (näiteks tuli mingiks ajaks Eestisse, kirjutas end korterisse sisse), siis võib öelda, et ta kasutas seda kui peamist elukohta. Sel juhul ei pea ta tulumaksu maksma.

Ma töötasin seitse aastat komandeeringutes Lätis: kuu aega seal, kuu aega Eestis. Minu teenistus koosnes minimaalpalgast ja komandeeringutasust. Nüüd mind koondati. Lõpparvet tehes ei võtnud tööandja komandeeringutasu arvesse. Kas kuidagi on võimalik saavutada, et seitse tööaastat võetaks siiski arvesse koondamistasu maksmisel?

Vastavalt kehtivale korrale arvestatakse koondamistasu, mida tööandja teile maksma peab, keskmisest töötasust. Komandeeringutasu, mis ei ole töötasu, vaid kompensatsioon põhitöökohast eemal elamise ja sinna sõidu eest, keskmise töötasu arvestamisel arvesse ei võeta.

Niisugune töötajate tööle vormistamine, mis on laialdaselt levinud kaugsõiduautojuhtide ja laevatöötajate puhul, näib esialgu soodne (maksuvabad väljamaksed!), kuid osutub hiljem probleemiks. Komandeeringutasu ei maksustata, seepärast ei võeta seda arvesse haigusraha ega koondamistasu maksmisel. Te olete kaotanud osa pensionistaažist, märkimisväärselt on vähenenud Töötukassa poolt makstav kompensatsioon, kompensatsioonid, mis makstakse välja töölepingu lõpetamisel.

Te võite loomulikult kõnelda, et arvestust muudetaks vähemalt viimase poole aasta eest, kuid tõenäosus, et sellele minnakse, on kaduvväike. Vaevalt on teie endine tööandja valmis komandeeringutasusid põhipalgaks „ümber tegema” ja makse maksma. Kuidas ta selgitab Maksu- ja tolliametile, miks ta seda õigeaegselt ei teinud?

***  

 Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Ma sündisin Eestis, mul on siin senimaani palju sugulasi. Praegu olen ma abielus, elan Valgevenes. Tahan tagasi tulla Eestisse. Kuidas on see võimalik, kui võtta arvesse, et vanaema vajab väga minu abi?

Seadus näeb ette mitmesuguseid võimalusi elamisloa saamiseks. Räägime neist, mis võivad sobida teile. Kõige lihtsam neist on õppimine Eestis.

Mis puudutab haige inimese eest hoolitsemist, siis kolida võib. Kuid Politsei- ja piirivalveamet, kes otsustab elamisloa andmise, ei kipu leppima sellega, et hoolt kandev sugulane koliks Eestisse. Politsei- ja piirivalveametil tekib küsimus, kas teie vanaema ise teie juurde Valgevenesse kolida suudaks. Politsei- ja piirivalveameti töötajad võivad isegi tulla ja kontrollida, milline on tema seisund ja kuivõrd see vastab kirjeldusele teie taotluses EV elamisloa saamiseks.

Tavapäraste dokumentide hulka, mis teil tuleb ette valmistada, lisage kindlasti vabas vormis koostatud kiri, kus te kirjeldate, millega seoses soovite Eestisse kolida (vanaema eest hoolitsemine) ja miks just teie olete valmis alaliselt oma haige sugulase eest hoolitsema.

Ma olen pensionär, sündisin Venemaal, kuid elan juba ammu Eestis. Mul on hall pass ja alaline elamisluba. Tahan kolida tütre juurde Bulgaariasse. Kuid seal tekitab minu kodakondsusetus hulganisti küsimusi. Millist kodakondsust on mul parem taotleda, et säilitada võimalust vabalt Eestis viibida?

Kui te soovite enne ära kolimist saada kodakondsust, siis peate arvestama, et kui saate Vene kodakondsuse, siis saate automaatselt ka alalise elamisloa Eestis. Selleks, et seda Bulgaariasse kolides mitte kaotada, peate oma äraoleku siinses Politsei- ja piirivalveametis registreerima.

Eesti kodakondsusega võite elada Bulgaarias ja külastada Eestit millal iganes täiesti takistusteta.

Hiljuti suri mu isa. Korteri pärisime kolmekesi: minu ema, mina ja minu vend. Praegu elab seal ema. Vend elab Venemaal. Ema on nõus minu juurde kolima ja korteri ära müüma. Mida minu vend niisuguses olukorras tegema peab?

Korteri müümiseks on vaja kõigepealt pärand vormistada. Vend võib pöörduda notari poole Venemaal, kus ta koostab avalduse pärandaja elukohajärgsesse notaribüroosse. Reeglina peab pärija oma huve kaitsma notari juures isiklikult kohal viibides. Kuid on võimalik esindada pärija huve, vormistades volikirja juristile. See, et pärija ei saa isiklikult notaribüroosse tulla, peab olema dokumentaalselt kinnitatud.

Pärandi vormistamise järel on igal pärijal virtuaalne osa korterist ja müüa on neid kõige parem koos. Kui vend ei saa tulla Eestisse, peab ta korteri müümiseks vormistama kellelegi volituse, sest tema nõusolek ja müümisel osalemine on kohustuslik.

Veel on võimalik, et te teete koos vennaga pärandi jõustumisel oma osade kinkelepingu emale, et ta saaks ainsaks omanikuks ja müüks kinnisvara tervikuna.

 

Järgmisel korral jätkame „rahvusvahelist” teemat, kõneldes pensionidest, kui inimesel on tööstaaž nii Eestis kui välismaal.

 

Margarita Kornõševa, Europarlamendis saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik