Kuidas „võita” tööandjat, alustada ettevõtlust, mitte sattuda vastuollu töölepinguga

22/02/2016

Paljud küsimused, millega inimesed tulevad Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilisele konsultatsioonile, on seotud tööõigusega. Sellele teemale pühendamegi tänase jutuajamise.

Vastab inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Olin arvel töötukassas, nad leidsid mulle ajutise töölepinguga töö. Töötada on aga raske, sest mul on 40 protsenti töövõimetust. Kui ma lahkun omal soovil, kas ma võin töötukassas edasi arvel olla?

Ajutise töölepingu katkestamine omal soovil on keeruline seetõttu, et selleks on vaja arvestatavat põhjust. Selleks, et katkestada tööleping teie poolt viidatud põhjusel, on tarvis minna mitte tavalise perearsti, vaid töötervishoiu arsti juurde, kes hindab kutsesobivust. Arst teeb otsuse, et antud töö ei sobi teile. See saabki lepingu katkestamise põhjuseks.

Kui tööandja ei vaidlusta teie avaldust töövaidluskomisjonis, siis on ta kohustatud teile lõpparve andma.

Kui te katkestate lepingu enne kokku lepitud tähtaega, see tähendab, ennetähtaegselt, siis lubab seadusandlus tööandjal nõuda teilt kompensatsiooni nende kulude eest, mis ta kannab uut töötajat otsides. Kompensatsiooni summat seadus ei reglementeeri. Kompensatsiooni summa määratakse kas poolte kokkuleppel või kohtu otsusega. Mingeid kinnipidamise lõpparvest tööandja ühepoolselt teha ei saa.

Tagasi töötukassasse arvele võetakse teid loomulikult. Kuid enne kui kirjutada avaldus töölepingu katkestamiseks (kui te ikkagi otsustate seda teha), on teil kõige parem pöörduda sellesama konsultandi poole, kes teile selle töökoha leidis, ja selgitada oma lahkumise põhjust. Lahkumine omal soovil ei anna õigust mingiteks kompensatsioonideks, seepärast on täiesti võimalik, et konsultant soovitab teile mingit muud sõnastust lepingu katkestamiseks. Seda enam, kui töötukassa ja selle ettevõtte vahel on koostööleping.

Olen pikka aega töötanud korteriühistu kojamehena. Kui korteriühistu loodi, määrati kojamehele minimaalpalk. Kui ma aga tööle asusin, sunniti mind nõustuma väiksema palgaga. Varsti võttis üldkoosolek taas vastu otsuse maksta kojamehele minimaalpalka. Et seda mitte teha, otsustas juhatus vähendada kojamehe tööaega justkui põhjusel, et korteriühistu pole suuteline maksma täiskoormuse eest. Alternatiivina tehti mulle ettepanek lahkuda. Minna polnud aga kusagile, ma olin sunnitud nõustuma. Allkirjastasin dokumendid, millele vastavalt muutus minu töötasu, kuid mitte koormus. Sellest hetkest avaldatakse pidevat survet stiilis „kui ei meeldi ‒ mine ära!”. Praegu saan ma 207 eurot, palvele töötasu minimaalpalgani tõsta juhatus ei reageeri. Mida peaksin tegema?

Olukord on raske. Keerukaks muudavad selle mitmed tegurid. Esiteks allkirjastasite te ise dokumendid töötasu muutmiseks. Teiseks, möödas on üle 5 aasta. Kõik vaidlustamiseks ette nähtud tähtajad on möödas.

Nüüd tuleb teil pöörduda üldkoosoleku poole palvega vaadata see küsimus uuesti üle. Selleks on vaja anda juhatusele taotlus, et küsimus kantaks korteriühistu järgmise üldkoosoleku päevakorda.

Oluline on ka see, kui palju te tegelikult töötate. Kui juhatuse liikmed kontrollivad teie tööaega ja nõuavad tööd üle 20 tunni nädalas, seega ületunnitööd, siis tuleb teil nõuda nende eest maksmist.

Vastavalt töölepinguseadusele peab iga töö eest makstama tasu. Tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust. Kui tööandja kinnitab, et võttis teid tööle 20-tunnise koormusega nädalas, siis peab korteriühistu koormuse, mis seda ületab, hüvitama vaba ajaga või selle eest maksma. Vaba aega antakse töötundide arvel, nende eest täies mahus tasudes. Kui aga pooled lepivad kokku rahalises hüvitamises, siis sätestab paragrahv 44, et ületunnitöö eest tasutakse 1,5-kordses mahus.

Kui vaatamata kokkuleppele 20 tunni tööaja kohta te töötasite 40 tundi, siis tasub kaaluda võimalust pöörduda töövaidluskomisjoni. Oma avalduses võib nõuda teiega uue lepingu sõlmimist palgaga, mis ei ole väiksem seadusega kehtestatud miinimumist.

Veel üks küsimuse lahendamise meetod on keeldumine ületunnitööst ja töötamine ainult kokku lepitud 20 tunni raames. Kui tööandja ei paku niisuguse töö eest kompensatsiooni, siis pole tal õigust nõuda, et te töötaksite rohkem. Loomulikult võib talvel tekkida olukord, kus koristada on tarvis rohkem, aga teie olete oma tööaja juba töötanud. See aga pole signaal teile, vaid tööandjale. Just nimelt tööandja peab mõtlema, kuidas küsimust lahendada, ning võib-olla vaatama üle teie töökoormuse ja palga.

***

Vastab inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Otsustasin avada väikese hotelli. Tahan küsida, millest alustada, milliseid dokumente on vaja?

Kõigepealt tuleb ettevõte registreerida. Võib luua uue või osta valmisettevõtte. Registreerida saab notari juures või portaalis riik.ee. Ettevõtte registreerimisel ei pea põhikirjalist kapitali kohe sisse maksma. See võib olla asutamisdokumentides deklareeritud ja olema vähemalt 2500 eurot. Pärast ettevõtte registreerimist tuleb viidatud meiliaadressile kohtu otsus ettevõtte registreerimise kohta.

Samuti on soovitav tagada ettevõttele raamatupidamise toetus, et õigeaegselt tegevusaruanded esitada. Sõltuvalt dokumentide mahust võite ise otsustada, kas võtta endale alaline raamatupidaja või pöörduda raamatupidamisettevõte poole.

Niisuguse tegevuse jaoks on väga oluline saada vastavad litsentsid ja load. Samuti on tarvis võtta ühendust sanitaarinspektsiooniga ja demonstreerida, kuidas te valmistute võitlema näriliste ja tarakanidega. Oluline osa töö korraldamisest on töökaitsespetsialisti olemasolu. Sertifikaadi saamiseks võib pöörduda ettevõttesse, mis pakub vastavat väljaõpet. Te õpite tundma tööõigust, tuleohutus- ja muid norme. Kursustel öeldakse, millised dokumendid peavad ettevõttel olema ja kuidas korraldada dokumendikäive.

Pärast vastava sertifikaadi saamist ja kõigi dokumentide ette valmistamist on soovitav kohe ühendust võtta tööinspektsiooniga. Selle esindaja tuleb kohale, kontrollib evakuatsiooniplaane ja muud dokumentatsiooni. Kui näitate end hoolsa peremehena, võite vältida kõikvõimalikke kontrolle tulevikus.

Ma olen õmbleja, tegin palju aastaid üht ja sama operatsiooni, kiireid ja monotoonseid liigutusi, mõnikord 9 tundi päevas ja ilma puhkepäevadeta. Mul jäi käsi väga haigeks. Seda opereeriti. Mis ma peaksin tegema, tööle tagasi minna ma ju ei saa? Tahaksin, et mul tuvastataks kutsehaigus ning tööandja maksaks edaspidi kompensatsiooni.

Kutsehaiguse tuvastamiseks tuleb läbida meditsiiniline komisjon. Seejärel tuleb kutsehaigusest teatada tööinspektsiooni, esitada oma meditsiinilised dokumendid, tööleping, teave staaži, töö iseloomu ja ametijuhendi kohta, kui see on olemas.

Pärast seda teavitab tööinspektsioon tööandjat. Tööandja viib läbi siseuurimise ja annab selle tulemustest teada tööinspektsioonile.

Tööinspektsiooni otsusega on tarvis ekspertiisi teel tuvastada, kas te kaotasite töövõime või mitte. Ja alles seejärel saata kohtusse hagi tööandja suhtes, nõudes materiaalset kompensatsiooni seoses sellega, et te ei suuda teha endist tööd ega säilitada endist elatustaset.

 Mulle pakuti tööd ja saadeti leping allkirjastamiseks. Seal tegi mind ettevaatlikuks asjaolu, et ettevõtte imago kahjustamise eest on ette nähtud kolme töötasu suurune trahv. Kas tööandjal on õigus töölepingusse niisugust punkti kirjutada? Veel on mul küsimus konkurentsi kohtakui ma ei tööta täiskoormusega, siis kas nad võivad mulle keelata teises kohas töötamise?

Põhimõtteliselt on eraettevõttel õigus seada oma tingimusi. Teie kas nõustute nendega või mitte. Kui aga tööandja kahtlustab ettevõttele kahju põhjustamist, siis tuleb tal seda tõestada. Esialgu viiakse läbi siseuurimine, teavitatakse tööinspektsiooni. See tähendab,et ilma kinnitust leidnud põhjusteta ei tule teil midagi kompenseerida.

Mis puudutab konkurentsireeglite rikkumist, siis on tõepoolest õigus keelata teil samas valdkonnas töötamine. See punkt peab aga olema täpselt teie lepingusse märgitud. Kui seda punkti pole, siis on teil õigus teha lisatööd. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsi piiramises või kui tööandja on kindlaks määranud saladuses hoitava teabe, siis vastavalt sellele, mis on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 5, peab ta teavitama töötajat konkurentsipiirangute kokkuleppe sisut või teabest, mis on määratletud salajaseks.

Ma olen töötanud seitse kuud, mul on tähtajaline leping aastaks. Tööle asudes ma hoiatasin, et tervise tõttu on mulle kategooriliselt vastu näidustatud öösiti töötamine. Oktoobris läksime üle 12-tunnisele tööpäevale, samuti teatas tööandja, et jaanuarist algavad öövahetused. Ma allkirjastasin mittenõustumise öise graafikuga, tõin arstilt tõendi. Mulle öeldi, et kui ma ei lahku ise tervislikel põhjustel, siis nad vallandavad mu selle eest, et ma ei saanud pika aja vältel hakkama oma tööülesannetega. See pole üldse tõsi ja ma loomulikult ei nõustunud sellega. Niisuguseid nagu mina on veel mitu inimest. Mida teha, et tööd jätkata?

Kui teid vallandatakse seoses töökohustuste mittetäitmisega, siis soovitan pöörduda töövaidluskomisjoni. Selline vallandamine võib olla ebaseaduslik ja siis makstakse teile kompensatsiooni.

Tööandja võib taganeda töölepingust erakorraliselt olulisel töötajast lähtuval põhjusel, kui töötaja pole pika aja vältel tulnud toime töökohustuste täitmisega tervislikel põhjustel ja see ei võimalda töösuhteid jätkata. Töövõime vähenemiseks seoses tervisliku seisundiga peetakse olukorda, mille korral töötaja tervis ei võimalda tal täita tööülesandeid nelja kuu jooksul. Enne sellel põhjusel töölepingust taganemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd.

Järgmisel korral avaldame vastused küsmustele, mis on seotud nii suurte kui väikeste lastega.

 

Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik