Kas töö Venemaal võib jätta ilma elamisloast Eestis

19/10/2015

Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos jätkuvad juristide tasuta konsultatsioonid. Pakume valikut küsimustest, mis on seotud Vene Föderatsiooniga: kuidas mitte kaotada elamisluba Eestis, töötades Vene Föderatsioonis, kuidas osta või müüa kinnisvara Venemaal, nõuda Venemaalt välja dokumendi originaali, saada Venemaa pensioni, kuidas päriseks Eestisse tagasi tulla.

Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Tütrel on Vene kodakondsus ja pikaajaline elamisluba Eestis, kuid ta töötab juba üle 10 aasta Venemaal. Eestis käib ta praktiliselt iga kuu. Seejuures registreerib ta oma äraoleku politseis, nagu on seaduses ette nähtud. Viimasel korral teatas ametnik: “Te registreerite oma eemalolekut juba mitmendat korda, ma hoiatan teid, et järgmisel korral võime me teie registreerimisest keelduda, sest te ilmselt ei kavatsegi Eestisse tagasi tulla. Hakkate sõitma siia viisa alusel, elamisluba ei anta mugavuse jaoks, vaid neile, kes siin elavad.” Kas tütrel tuleks oodata, kuni registreerimisest keeldutakse, ja seejärel hakata võimudega võitlema, või võtta midagi varem ette?

Tuleb lähtuda sellest, et esmaseks aluseks Eestis elamiseks ja siia sõitmiseks pole mitte eemaloleku registreerimine, vaid elamisluba. Tõepoolest, „Välismaalaste seadus” annab politsei- ja piirivalveametile õiguse keelduda eemaloleku registreerimisest, kui niisugune registreerimine ei võimalda välismaalasel täita saadud elamisloa eesmärki, nimelt ei võimalda alaliselt elada Eestis.

Kuid registreerimise puudumise fakt ise või keeldumine eemaloleku registreerimisest ei anna alust isiku pikaajalisest elamisloast ilmajätmiseks.

Vastavalt „Välismaalaste seadusele” võib pikaajalise elamisloa tühistada, kui: välismaalane on väljaspool Euroliidu liikmesriike kaksteist kuud järjest; välismaalane sai pikaajalise elamisloa teises Euroliidu liikmesriigis; välismaalase viibimine väljaspool Eestit on kestnud vähemalt kuus aastat järjest.

Nagu näete, otsest seost eemaloleku registreerimise ja pikaajalise elamisloa vahel, mis on teie tütrel, ei ole. Veel enam, peamiseks tingimuseks on pidev eemalolek. Aga teie tütar käib Eestis iga kuu. Nii et Eesti seadusanduse kohaselt ei ole tal praegu midagi karta. Kuid edaspidi võivad tekkida teatavad raskused elamisloa saamisel tema laste

jaoks.

Kui tekib olukord, et politsei- ja piirivalveamet keeldub tütre eemaloleku registreerimisest (aga keeldumine peab olema vormistatud kirjalikult), siis te võite ametnike niisuguse otsuse vaidlustada.

Minu endisel abikaasal on pool maja Venemaal, teise poole sai päranduseks minu poeg. Kas pärandust saab vormistada Eestis? Endine abikaasa tahab kogu maja müüa, aga raha jagada pojaga.

Päranduse vormistamiseks antakse Venemaal 10 aastat. Põhimõtteliselt võib protseduuri alustada ka siin, pöördudes notari poole. Ta koostab taotluse pärandi jõustumiseks, mis tuleb saata Venemaale. Kuid kõige parem on siiski pöörduda Venemaa notari poole – nii protseduuri alustamiseks kui kogu esmase teabe saamiseks.

Juhul kui mõlemad omanikud on nõus maja müügiga ja teie poeg soovib usaldada maja müügi isale, siis müügi volitus on vaja kindlasti vormistada kirjalikult. Volituses tuleb näidata, milliste tegevuste teostamisel ja millistel tingimustel poeg volitab maja müüma, volituse kehtivusaeg või aeg, mille vältel müük peab toimuma, minimaalne müügihind, kuidas raha maja eest makstakse ‒ millisele arvele tuleb raha kanda või notari juurde deposiiti panna. Pärast tehingu teostamise fakti kannab notar ise raha sellelt deposiidilt mõlema omaniku arvele.

Kuna ma aastatel 1973‒1981 töötasin Venemaal, siis saan osa vanaduspensioni sealt. Aasta pärast lähen pensionile Eestist, tuleb teha ümberarvestus. Kas seoses sellega tuleb Venemaal midagi teha? Peale selle, pensioni arvestamisel

Vene Föderatsioonis ei võetud arvesse minu kolme aastat tehnikumis õppimist ja viit praktikakuud. Mida teha?

Seoses pensioni vormistamisega Eestis midagi Venemaal teha pole vaja. Kuu aega enne seda, kui te saate 63-aastaseks, tuleb pöörduda Eesti pensioniametisse, kus teile arvestatakse pension Eesti staaži järgi. Andmed selle kohta, et te saate Venemaa pensioni, on pensioniametis juba olemas. Edaspidi saate igakuiselt Eesti osa pensionist ja kord kvartalis raha kolmekuise perioodi eest, mida arvestab Vene Föderatsiooni Pensionifond.

Mis puudutab teie õpinguaastaid ja praktikat, siis teil tuleb teha järelepärimine Venemaale ja saada sealt teatised, mis kinnitavad õppetööd ja praktikal viibimist (kui õppe- ja praktikaasutust enam pole, pöörduge nende endise asukoha järgsesse arhiivi). Seejärel tuleb uuesti anda kohtusse kaebus pensionistaaži tunnistamise kohta, selle perioodi arvesse võtmise kohta pensioni arvestamisel ja saamata jäänud summade väljamaksmise kohta teile. Kostjaks on Vene Föderatsiooni Pensionifond. Kaebuse kohtusse võib koostada ka Eestis ja saata selle Venemaa kohtusse tähitud kirjaga. Tõsi küll, võib olla vaja, et te istungil kohal viibiksite.

Teie pensioniga seotuga võib volitada soovi korral tegelema Venemaa juristi, kes teeb kõik teie eest, teie saate valmis tulemuse. Alternatiiviks võib olla kirjalik menetlus, mida tuleb taotleda üheaegselt hagi sisseandmisega. Sel juhul vaadeldakse kaebust ilma teie juuresolekuta.

 

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu abielu on lahutatud Venemaal, aga Eestis pole see kirje rahvastikuregistrisse kantud, see tähendab, et Eestis loetakse mind abielus olevaks. See ei võimalda teostada mitmeid juriidilisi protseduure. Lahutusdokumendi originaali mulle Venemaa välja ei anna, aga ilma selleta parandust Eesti registrisse sisse ei viida. Püüdsin teatist saada isegi läbi Eesti Venemaa saatkonna konsulaadi, kuid see ei õnnestunud. Mida teha?

Tõepoolest, läbi konsulaadi võib dokumente Vene Föderatsioonist välja nõuda. Kui see mingitel põhjustel ei õnnestu, siis on ka teisi variante. Venemaa territooriumil lahutusdokumenti – lahutustunnistust või kohtuotsust ‒ teile kätte ei anta, sest te pole sinna sisse kirjutatud. Venemaa arhiiv, perekonnaseisuaktide büroo ja isegi kohus on valmis esitama dokumendi, kuid üksnes ametliku organisatsiooni taotlusel, seega saab seda postiga saata, kõige parem kui koos väljastusteatega.

Ma olen Vene Föderatsiooni kodanik. 20 aastat tagasi kolisin Eestist Venemaale, kuid nüüd tahan tagasi tulla. Siin on mul vana ema, täiskasvanud tütar, õde, nõod. Kuidas seda teha?

„Välismaalaste seadus” näeb ette mitmesuguseid aluseid elamisloa saamiseks: töö, ettevõtlus, õppimine, kolimine abikaasa või sugulase juurde ja veel mitmed muud. Kolimine vananeva ema hooldamiseks ei pruugi teie puhul sobida, sest Eestis on teil teisi sugulasi, kes saavad teie ema aidata ja tema eest hoolitseda.

Teie olukorda hinnates võin eeldada, et üks võimalikest alustest Eestisse kolimiseks võib olla uue abielu sõlmimine ja kolimine abikaasa juurde. Kui abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik, siis võib dokumendid elamisloa saamiseks sisse anda vahetult Eestis. Te võite siia sõita viisaga, registreerida abielu ja kohe sisse anda dokumendid ajutise elamisloa taotlemiseks seoses elama asumisega abikaasa juurde. Kuid jälgige kindlasti, et ei mööduks viisa alusel Eestis viibimiseks lubatud aeg, muidu võidakse teid kohe pärast perekonnaseisuaktide bürood üle piiri saata. Meenutan ka, et ajutist elamisluba omades kaotate te abielu lahutamisel aluse Eestis viibimiseks.

Pikaajalise elamisloa saamiseks tuleb ajutise elamisloaga siin elada 5 aastat, omada legaalset sissetulekut, kindlustust ja täita integratsiooninõuet eesti keele valdamiseks mitte halvemini kui „Keeleseaduse” tase B1. Keeleoskuse eksamist vabastatakse vanemad kui 65-aastased.

Olen Vene Föderatsiooni kodanik, elan Eestis. Tahan osta kinnisvara Venemaal. Millistel tingimustel võib seal saada maksuresidendiks, kuidas säilitada Eesti pension?

Kõigepealt tahan märkida, et kinnisvara omandamisel Vene Föderatsioonis ei mängi kodakondsus (või selle puudumine) mingit rolli. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas ostja on maksuresident või mitte. Maksuresident võib olla nii Vene Föderatsiooni kodanik kui väliskodanik; samuti väliskodanik, kes on olnud Vene Föderatsiooni kodanik, kuid vahetanud perekonnanime, rääkimata juba kodakondsuseta isikutest ja kahekordse kodakondsusega isikutest.

Maksuresidentide hulka kuuluvad füüsilised isikud, kes tegelikult viibivad Vene Föderatsiooni territooriumil mitte vähem kui 183 kalendripäeva (kuus kuud) 12 kuu jooksul järjest. Füüsilise isiku Vene Föderatsioonis viibimise periood ei katke, kui ta teeb lühiajalisi (alla kuue kuu) väljasõite välismaale ravimiseks või õppimiseks. Need andmed kinnitatakse passis märkustega piiri ületamise kohta. Kui seda tingimust ei täideta, loetakse isikut mitteresidendiks sõltumata tema kodakondsusest ja vastavalt peab ta maksma maksu saadud tulult.

Seepärast tuleb ostes endale selgeks teha, et kui tekib vajadus omand müüa, siis aitab maksuresidentsus vältida maksumaksmist tulult, mis on saadud omandi müügist.

Maksumäär sätestatakse 30% ulatuses kõigi tulude suhtes, mida on saanud füüsilised isikud, kes ei ole Vene Föderatsiooni maksuresidendid. Venemaale kolimisel säilib teile määratud pension. Seda võite saada ülekandena teie pangaarvele.

Eesti pensioni ülekandmiseks Venemaale tuleb pöörduda Vene Föderatsiooni Pensionifondi elukohajärgsesse territoriaalsesse organisse. Tähtis on meeles pidada, et 2013. aastal kanti EV „Riikliku pensionikindlustuse seadusesse” täiendus, mille kohaselt pensionisaajad, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki, peavad kord aastas, kuid mitte hiljem kui 1. märtsil, esitama teatise selle kohta, et nad on elus. Teatist peab tõendama elukohajärgne kompetentne organ ja see tuleb esitada EV sotsiaalametisse ajavahemikus 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Kui teatist ette nähtud ajal ei esitata, siis pensioni väljamaksmine katkestatakse 1. aprillist.

Järgmisel korral räägime eestkoste ja lapsendamise probleemidest.