„Suures osas valmistas Euroopa Komisjon suure pettumuse
Euroopa Parlamendile, sest lubadused olid hästi suured, aga tegelikkus on palju
tagasihoidlikum,“ ütles 23. märtsil Kuku raadio saates „Ärataja“ Euroopa
Parlamendi liige Yana Toom.
Neil päevil hääletab
Europarlament resolutsiooni, mis nõuab, et Euroopa Komisjon rakendaks
viivitamatult nn õigusriigi tingimuslikkust, mis seob Euroopa Liidu rahastuse
põhiõiguste järgimisega ja kaitseb Euroopa Liidu eelarvet.
See,et Euroopa
Parlament peab hakkama Euroopa Komisjonilt midagi nõudma, on Yana Toomi sõnul
igati normaalne: „Kui me vaatame Euroopa Liidu aluslepinguid, siis seal on
väga selgelt kirjas, et on olemas vastav protseduur. Euroopa Parlament võttis
vastu selle resolutsiooni juba detsembris. Ja juba siis oli selge, mida Euroopa
Parlament nõuab. Loogika on see, et kui liikmesriik kasutab oma tegevuses Euroopa
Liidu rahasid, siis selle juures peab olema väga täpselt järgitud õigusriigi
põhimõte.
Ja nüüd hakkab Euroopa
Komisjon rääkima,et teeme juhtnööre, hakkame veel arutama jne. Asi edasi ei
liigu. Ja muidugi parlamendile see ei meeldi. Samas aluslepingutes on olemas artikkel
265, mis selgelt ütleb, et juhul kui Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu,
Euroopa Komisjon või Euroopa Keskpank on aluslepinguid rikkudes toimingu
tegemata jätnud, võivad liikmesriigid ja teised Euroliidu institutsioonid
esitada Euroopa Kohtusse hagi nimetatud rikkumise tuvastamiseks.
Euroopa Parlament
tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et Euroopa Komisjon on sõltumatu ega ei pea
otsima kõrvalteed selleks, et rääkida Euroopa Nõukoguga, sest Euroopa Komisjoni
paneb ametisse Euroopa Parlament, mitte keegi teine.Nii et tegelikult asi näeb
välja viisakalt, aga sõja moodi“.
Toom rõhutas, et tegemist
on Euroopa Liidu eelarvega, Euroopa Liidu poolt jagatavate summadega: „Ja
on igati loogiline, et see, kes maksab,see ka vaatab, mis tingimustel seda
rakendatakse. Võtame näiteks Ungari. Kui meil on Euroopa rahastus ja toimub
riigihange, milles osalevad mingisugused kahtlase taustaga ärimehed, kellegi
sugulased jne., see on selge korruptsioon ja me ei saa siin midagi teha. Ja
meil ei ole tänaseni monitooringu süsteemi. mida Euroopa Komisjon meile lubas. Ja
nüüd ütleb – me hakkame soovitusi jagama. Parlament vastab oma
resolutsioonis, et ei-ei-ei,
see pole see koht, kus jagada soovitusi. Kui me räägime
sellest, et tegemist on Euroopa Liidu eelarvega, siis see, kuidas seda
kasutatakse, peab olema igatpidi siduv. Soovitustest ei piisa.“
Mis puudutab
õigusriigi sidumist eelarvega, on
Euroopa Parlamendis üksmeel, lisas
Yana Toom: „See on ju Euroopa Liidu maksumaksja raha. Miks peab
Euroopa Liidu maksumaksja, kaasa arvatud Eesti maksumaksja, maksma kinni
kellegi diktaatorlikud kaalutlused. See on ikka väga absurdne lähenemine.
Õigusriigi põhimõte
on sisse kirjutatud Euroopa Liidu aluslepingutesse. Siis kui huvitatud riigid
liitusid Euroopa Liiduga, see põhimõte oli seal juba kirjas ja siis see neile
sobis. Ja nüüd äkki enam ei sobi. Tegelikult ma alati tervitan, kui minnakse
kohtusse, nagu antud juhul juba tegid Ungari ja Poola. Lihtsalt sellepärast, et on asjad, mis tuleb läbi
rääkida, jõuda kohtulahenditeni. Aga praegu ma usun, et sellel on palju rohkem
sisepoliitilist dimensiooni kui midagi muud. Et nad peavadki niimoodi käituma,
sest nende valitsuste loogika ongi selline. Nad on sisuliselt euroskeptikud,
kuigi raha tahaks.“
Yana Toom arvab, et
kui resolutsioon läbi läheb, hakkab Euroopa Komisjon ennast liigutama nii öelda
lõbusamalt ja ei ole enam nii ettevaatlik.