25. veebruari õhtul toimus Euroopa Parlamendis avalik
kuulamine, kus parlamendi liikmete küsimustele vastasid suuremate
vaktsiinitootjate juhid. 26.
veebruaril Vikerraadio saates “Uudis+“ oma muljeid jagas Euroopa
Parlamendi saadik Yana Toom.
„Ma ei taha kõlada
skeptiliselt või veel vähem euroskeptiliselt, aga ausalt öeldes eilsetel
kuulamistel saatis mind mulje, et see nägi välja nagu mingisugune
presentatsioon: kõik need tublid juhid tegid sellise enesereklaamiva
sissejuhatuse, kui targad,vinged, toredad nad on, kuidas nad töötavad 24/7... Siis
olid küsimused, need olid hästi kurjad küsimused, vähemalt esimeses osas olid
need suunatud AstraZenecale. Peamised küsimused olid, et miks te sõlmisite
lepingud suuremas mahus, kui tagab teie tootmisvõimsus, ja miks valisite just
Suurbritannia selleks partneriks, kelle ees tuleb lepingut täita ja Euroopa
Liit siia ei kvalifitseeru, miks Hollandis toodetud AstraZeneca vaktsiini
saadetakse Suurbritanniasse, aga Suurbritannias toodetud vaktsiini Euroopa
Liitu ei saadeta, kuna ta pole toodetud Euroopa Liidus? Nendele vastust ei tulnud. Tuli jälle
lubadusi, et me pingutame... Mulle ei jäänud muljet, et nüüd on paigas
mingisugune kindel plaan.
Mida ütles Pfizer? Sõnum
oli umbes sama. Rääkisid sellest, et pidid kasvatama oma võimsusi väga palju,
et need tarneahelad pandeemia ajal väga hästi ei tööta, et ei ole väga hea
koostöö liikmesriikide vahel.
Kõik tootjad on ju veel
ka konkurendid oma vahel. Kui üritad lugeda ridade vahelt, siis sealt kumab
see, et pandeemia ajal teeme koostööd, ega meil pääsu ei ole, aga kõik ju mõtlevad
selle peale, kellest saab see kivikuningas, kui see pandeemia on lõpuks läbi.
Aga Euroopa Liit
muidugi panustas sinna meeletult raha, kõik väga kiitsid ja väga tänasid, et
aidati rajada tootmisi, korraldada uuringuid ja nii edasi. Aga kõik on hädas
sellega, et ei jõua toota nii palju, kui vaja, säilitada seda pole kerge,
ühesõnaga keeruline ülesanne on. Ja kui me vaatame edulugusid, nt Iisraeli, no
sellises eraldi seisvas väikeriigis neid asju on ikkagi lihtsam teha, kui
Euroopa Liidus tervikuna.
Ajaleht Guardian avaldas artikli, milles kirjutab, et AstraZeneca
poolt Euroopa Liidu riikidesse tarnitud vaktsiinidest 4/5 on riiuli peal ja ei
ole jõudnud inimeste kehadesse. Kas see teema tõstatus ka parlamendi aruteludel?
See võib isegi nii
olla. Aga kui kaua, see on küsimus. See, mida te mainisite, tuletab mul natuke
meelde seda, kuidas Venemaal kajastatakse Euroopa Liidu vaktsiine –
väga ebasõbralik kajastus. Kogu see logistika
organiseerimine pole lihtne, nii et võibki nii olla, et mõned päevad ta seisab
kuskil laos. Tõsi küll, mida ma tean kindlalt ja mis on imelik: näiteks Euroopa
Parlamendi töötajatele on vaktsiin soetatud, aga nad ei julge seda meile
süstida, kuna see näeks välja nagu mingi eliitvaktsineerimine. Ja nüüd Euroopa
Parlament istub selle vaktsiini otsas juba tükk aega. Annaks juba ära, aga ei
anna ka. Nii et selliseid juhtumeid on ja me pole ainsad. Aga ma ei usu, et see
on väga levinud probleem.
Kas eilses diskussioonis kõlas
ehk praktilisi ja sisukaid ettepanekuid olukorra kiireks parandamiseks, vaktsiinide
saabumise tempo tõstmiseks ja ka vaktsineerimise tempo tõstmiseks?
Vaadake, poliitikud
võivad ju igasuguseid ettepanekuid teha, kuid selleks, et soovitused oleksid
pädevad, peab ikkagi olema selle ala spetsialist. Mida kõlas konsturktiivset,
oli see, et me oleme valmis ka edaspidi aitama nii rahaliselt kui
logistiliselt. Tahaks ikkagi, et Euroopa Liit oleks enam-vähem sõltumatu oma
vaktsiini tootmises, aga ega see soov väga realistlik ei ole, kui me vaatame
neid tarneahelaid. Aga pürgida tuleb küll.