Euroopa Parlamendi liige Jana Toom esines 7. mail ETV saates “Valimisstuudio”, kus toimus esimene Eesti Televisiooni Euroopa Parlamendi valimiste debatt.
Saate alguses räägiti Euroopa Liidu laienemisest ja küsiti, kas Ukraina vastuvõtmiseks võiks Euroopa Liit tingimusi leevendada?
“Euroopa Liidus on ühtsed reeglid ja neid tuleb täita. Iga suur laienemine toob sotsiaalset ebavõrdsust, me peame jälle sellega hakkama saama. On juba rehkendatud, et kui Ukraina liituks homme El-iga, see tähendaks, et Eesti liigub netosaajast netomaksjate hulka ja 20% kahaneksid kõik põllumajandustoetused El-is. Kas me oleme selleks valmis? Ma väidan, et täna ei ole,” vastas Toom.
Ühehäälsus
Kas ühehäälsuse kaotamine julgeoleku- ja välispoliitiliste otsuste langetamisel oleks Ees-ti huvides?
“Põhimõtteliselt oleks see Eesti huvides. Tuletan vaatajatele meelde, et Euroopa Parlament ei ole see, kes langetab otsuse laienemisest. See eeldab ühehäälsust liikmesriikide seas, keda on 27. Täna meil võtab meeletult aega 27 riigi vahel konsensuse leidmine. Oletame, et meid on 36 riiki, kelle seas on Ukraina, Serbia, Saksamaa ja kõik teised. Otsivad konsensust. Nad ei saa kunagi otsuseni jõuda, see lihtsalt pole võimalik.
Euroopa Liidul on kolme liiki pädevus. Üks on üleeuroopaline pädevus. See, mis teeb muret Riina Solmanile ja Isamaale, ehk siis kodakondsus, keelepoliitika, hariduspoliitika – see kõik on liikmesriigi ainupädevus. Siin ei peaks üldse muretsema. Ja see, millest räägib härra Poolamets, „Brüsseli diktaadist“, no ma lihtsalt tuletan meelde, et näiteks rohepööre eesmärk – süsinikuvaba Eesti aastaks 2050 – oli heaks kiidetud 2019 Jüri Ratase valitsuse poolt, kui seal olid ka Isamaa ja EKRE. Nii et sellele „Brüsseli diktaadile“ on EKRE andnud oma õnnistuse. Kui me räägime „Brüsseli diktaadist“, siis Eesti reeglina on sellega nõus. Pole seda vetostanud.
Kui me räägime ühehäälsuse põhimõttest, siis ühehäälsuse põhimõtte alternatiiv EL-is on kvalifitseeritud häälteenamus, mis tähendab 15 liikmesriiki, mis esindab 65 protsenti elanikkonnast ja siin ma olen nõus Ilmar Raagiga, et kui me pole võimelised liitlasi leidma, siis oleme vales ruumis."
Rändepoliitika
Kas Jana Toom toetab üleeuroopalist kvoodimehhanismi põgenike ümberjagamiseks?
EP liige vastas sellele küsimusele ainsana jaatavalt, põhjendades seda sellega, et ta juba hääletas Euroopa Parlamendis migratsioonipaketi poolt, mis näeb ette riikidele erinevad võimalused põgenike ümberjagamisse panustada.
"Seal on see kvoot 30 000 inimest EL-i peale, kus on pool miljardit elanikku,” vahendas ERR. “Seda numbrit ma toetasin. Üleüldse seal on neli võimalust, kuidas näidata oma solidaarsust ja see ümberjagamine on üks nendest. Ma saan aru, et Eesti seda ei vali. Ma räägin sellest konkreetsest asjast, mis oli juba hääletatud. /.../ Kui võtame näiteks endale mingi halduskoormuse või anname raha või meditsiinilist abi, siis need võimalused on täiesti olemas ja see eeldab, et me ei saa endale juurde pagulasi. Aga 30 000 EL-i peale on köömes."
Jana Toom lisas, et EL-i migratsioonipoliitika on praegu nagu tulekahju kustutamine, mil-lega tuleb tegeleda. "Meil peab olema palju ühtsem ja palju tõhusam välispoliitika, mis ei ole võimalik, kuna me kogu aeg otsime konsensust. Nii et me oleme tegelikult lõksus. Me peame sealt välja tulema. Me arutame seda nagu homset ei oleks. Me räägime viie kuni 10 aasta perspektiivis, kui me vaatame edasi, me peame olema palju ühtsemad."
EL-i toimimine
“Eesti saadikutel on katmata väga olulised komisjonid – majandus, eelarve, kalandus, kultuur, haridus jne. See ei ole normaalne. Me peame kokku leppima ja need asjad ära jagama oma vahel,“ arutles Toom.
Kas ta on oma aastate jooksul Europarlamendis sealset kuulsat bürokraatiat vähendanud või suurendanud? “Olen vähendanud ja päris tõhusalt. Oleme koos Marina Kaljurannaga töötanud näiteks üleeuroopalise kohtupidamise raporti kallal, et saaks seda teha digivaldkonnas. Me oleme digiriik, meil on seda kogemust jagada küll ja veel. Praegu võtsime vastu raporti, mis näeb ette Euroopa äriregistri loomise.“
Saates osalesid veel Kristina Kallas (Eesti 200), Tanel Kiik (SDE), Marko Mihkelson (Reformierakond), Anti Poolamets (EKRE), Ilmar Raag (Parempoolsed), Riina Solman (Isamaa).