Euroliidu võime iseennast, sealhulgas Eestit kaitsta teeb eurosaadikuid Toomi, Terrast ja Mikserit murelikuks. 6. veebruaril arutlesid nad Delfi Strasbourgi saates samal ajal, kui Euroopa Parlamendi suures saalis algas debatt Venemaa-Ukraina sõja ja möödunud nädalal toimunud Euroopa Ülemkogu järelduste üle, kirjutab Delfi.
Jana Toom Keskerakonnast ja Uueneva Euroopa fraktsioonist on samuti USA-s toimuva pärast mures. „Kui peaks võtima Donald Trump, kas abi Ukrainale üldse jätkuks? Suur rahanduslik koorem jääks siis Euroopa Liidu õlgadele, mis ei ole hea,“ ütles Toom. „Kuni novembrini on olukord väga turbulentne ja see on meile väga halb,“ lisas ta.
„Mind teeb mureliks soovmõtlemise mull”
Koroonakriisi ajal suutis Euroopa Liit leida 750 miljardit eurot, et ränga olukorraga toime tulla. Võrdluseks: Euroopa Kaitsefondi eelarve terve 2021. – 2027. aasta eelarveperioodi peale on 8 miljardit eurot ning ka Bretoni tulevikuettepanek piirdub koroonarahaga võrreldes oluliselt väiksema, 100 miljardi euro suuruse summaga.
„Ma usun, et sellega saadakse hakkama. Ma usun, et see konsensus on leitav,“ ütles Jana Toom Bretoni ettepaneku rahastamise kohta, ent vahtult eesootav teeb teda murelikuks. „Mind teeb mureliks soovmõtlemise mull, milles teatud osa Euroopast elab, Eesti kaasa arvatud. Loen Eesti meediat ja näen, et Venemaal läheb väga halvasti ja Ukraina võidab. Päris nii see ei ole. See arusaam asjast ei ole adekvaatne. Ma arvan, et peaksime oma mõtetes valmistuma ka teisteks stsenaariumideks,“ ütles Keskerakonna eurosaadik.
Toom näeb võimalikku tulevikku mustades toonides. „Oletame, et sõda venib. Sellest rääkis ka [kaitseväe juhataja Martin] Herem. Stagnatsioonifaasis otsest ohtu ei ole, aga kui oletame, et Ameerika hüppab alt ära, siis on meil mingisugune alandav rahu ja põgenikevoog Euroopa Liidu õlgadel. Ma sugugi ei taha seda, ma kardan ja pelgan seda, aga see on ka üks võimalus, millest peaks rääkima. Plaanide pidamise kõrval peaksime mõtlema, kuidas mõjutada meie partnereid kaasa tulema. Nagu ka Sven ütles, aeg on nii turbulentne, et ma ei näe võimalust, et suudaksime enne aasta lõppu midagi mõjutada. See on väga halb, see on ajakadu,“ sõnas Jana Toom.
Europarlamendi taha kaitsevõime suurendamine ei jää
Jana Toomi sõnul valitseb liberaalse Uueneva Euroopa (ingl Renew) fraktsioonis täielik konsensus. „Siin ei ole mingit küsimust, meil pole isegi diskussiooni sel teemal,“ ütles ta Venemaa-ohu kohta. „Kui vaatan hääletusi – 98 või 99 protsenti hääletab [neis küsimustes ühtemoodi],“ märkis ta.
Jana Toom nentis, et Euroopa Parlament ei ole see, mis otsustab Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika üle. „See koht, kus Tuhkatriinu tõll muutub kõrvitsaks, on ikkagi Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriikide esindajate kogunemine – H.K.). Euroopa Parlamendi valimised on kahtlemata olulised, aga liikmesriikide valimised on ehk olulisemadki, sest lõpuks otsustavad nemad. Keegi ei jälgi väga, mida otsustab Euroopa Parlament. Siin on konsensus enam-vähem olemas. Meie pole need, kes seadusi kirja panevad. Keda jälgitakse suure huviga, on nõukogu [ja riigijuhte koondav ülemkogu], kus vaene [Ungari peaminister Viktor] Orbán lukustati pimedasse ruumi ja kus temaga terve öö läbi räägiti. See oli see, mis hoidis pinget üleval. Ma ei tea, kas vaatajad saavadki aru, et Euroopa Parlament pole parlament klassikalises mõistes, vaid et siin on ikkagi kolm seadusandjat (komisjon, nõukogu, parlament – H.K.) ja meie oleme üks väike osa sellest,“ lausus ta.
Jana Toom: üritan viisakeelu petitsiooni taasavada
Saatejuht andis Jana Toomile võimaluse selgitada tema poolt möödunud aasta lõpus Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjonis esitletud petitsiooni, millega üles uurima Eestis kehtestatud viisakeeldu Venemaa kodanikele. Eurosaadiku sõnul on tal plaanis petitsioon taaselustada.
„Mulle väga meeldis teie sissejuhatav lause – ma annan teile võimaluse,“ ütles Toom irooniliselt. „Ma vaatasin teie eelmisel neljapäeval toimunud debatti, mida nimetati Euroopa Parlamendi saadikute debatiks. Pool saadet arutati teie juhtimisel Jana Toomi personaalküsimust. Endise ajakirjanikuna sean suure küsimuse alla sellise käitumisviisi,“ lisas ta. Saatejuht juhtis tähelepanu, et kutse saatesse sai ka Jana Toom.
„Te kutsusite mind siia saatesse ja teadsite, et ma ei tule teise saatesse,“ pareeris saadik vaidluses, mis jätkus ka hilisemas debatis ning pärast saadetki. Saatejuht selgitas, et eelmisel nädalal kerkinud Tatjana Ždanoka teemat ning seonduvalt Toomi varasemat koostööd temaga oli võimatu mitte aruteda.
Nimelt avaldas Eesti Päevaleht koostöös The Insideriga möödunud esmaspäeval põhjaliku loo sellest, kuidas Euroopa Parlamendis on juba 20 aastat tegutsenud Vene mõjuagent, lätlanna Tatjana Ždanoka.
Jana Toom ütles petitsiooni kohta, et tema ei esitanud seda. „Seal on teised nimed all. See puduutas seda, et meie viisakeeld on ehitatud üles selliselt, et Eestisse ei pääse abikaasad, lapsed ja nii edasi,“ selgitas ta, lisades, et toodud oli 29 lugu inimestest, kes ei pääsenud Eestisse oma sugulasi vaatama.
„Minu „lemmik“ lugu on ühest pimedast kodanikust, kes elab Kohtla-Järvel ja kellel on õde Peterburis. Õde ei saa tema juurde, kuna ta pole Eesti seaduste järgi pereliige. Petitsiooni arutati ja see pandi kinni. Ma üritan seda taasavada, selleks on päris head võimalused, aga kunagi hiljem,“ ütles Jana Toom.