Järgmine nädal on lääne poliitikas ülioluline, sest järjestikku toimuvad NATO tippkohtumine Haagis ja Euroopa Ülemkogu Brüsselis. Eesti vaatest teeb muret riikide ebapiisav valmidus nii Euroopa kaitsesse kui ka Venemaa sanktsioneerimisse panustada, kirjutas Delfi.
24.-25. juunil toimub Haagis NATO tippkohtumine ning 26.-27. juunil Brüsselis Euroopa Ülemkogu. NATO tippkohtumisel on keskseks küsimuseks kaitsele SKP-st 3,5% + 1,5% kulutamise kokkulepe ning Euroopa Ülemkogul ilmselt Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamine.
5% kulutamisest
Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom (Keskerakond, Uueneva Euroopa fraktsioon) rääkis, et tal on valus kogemus Europarlamendi majast seoses Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodiga. Nimelt oli ta raportöör sotsiaal- ja tööhõive komisjoni arvamusele, mis sisaldas ettepanekut kasutada erinevatest fondidest üle jäänud raha kaitsekulutusteks. Ettepanek hääletati maha.
„Imelikul kombel hääletasid sotsiaaldemokraadid koos Patriootidega (parempopulistid. – Delfi). Ma ei näe siin majas laia konsensust, et kõik oleksid nõus rõõmsalt 5% kulutama,“ kommenteeris Jana Toom Delfi erisaates.
Hinnalaest Venemaa naftale
Ta nõustus, et ilma ameeriklaste toeta näiteks Venemaal nafta ostmisele hinnalae kehtestamisele pole Euroopa Liidu vastaval kokkuleppel mõju.
„Näeme Trumpi käitumisest, et kuna ta peab end suureks lepitajaks ja hoiab [Venemaa riigipeale Vladimir] Putinile ust lahti – ma ei usu, et ta tuleb sellega kaasa,“ sõnas Toom.
Iisraeli rünnakutest
Jana Toom arvas, et Iisrael saanuks rünnaku ära hoida. Ta meenutas, et 14. juunil pidid algama läbirääkimised seoses Iraani tuumaprogrammiga.
„Päev enne seda alustas Iisrael õhurünnakuid. Vähe sellest, me saime nädal aega tagasi teada, et vahetult enne seda saatis USA Iisraeli 20 000 Ukrainale lubatud drooni,“ märkis Toom.
Väitluses osalesid ka Euroopa Parlamendi saadikud Sven Mikser ja Jüri Ratas.