Iga aasta 8. märtsil oleme kevadise loodusnähtuse tunnistajateks. Sel päeval paljud meespoliitikud jätavad unarusse tähtsad riigiasjad ja ilmuvad tänavatele: naeratus näol ja kimp lilli käes, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom Delfi rubriigi "Arvamus".
Neid lilli kingivad nad rõõmsalt naistele tänavatel, kaubanduskeskustes, ühistranspordis. Lilledega meespoliitikut saadab sel päeval nähtamatu varjuna PR-töötaja (tihtilugu naine), kelle mobiili kaamera jäädvustab kinkimise hetki. Peagi näeme neid fotosid ja videoid sotsiaalmeedias, nii et kõik saavad aru, kui tublid ja hoolivad meespoliitikud on.
Ja iga kord, kui ma seda näen, tahaksin öelda: kallid meessoost kolleegid, soolake oma lilled sisse! Teie PR teeb lihtsalt haigeks.
8. märts ei ole mingi rituaalne pidupäev tähistamaks õrna soo ilu. See on naiste solidaarsuse päev võitluses õiguste ja emantsipatsiooni eest. Oleme selle unustanud, sest NSV Liidus, kus kodanikuõiguste eest võitlemine oli vaid sõnakõlks, degenereerus 8. märts tulpide jagamise päevaks.
Nõukaaeg jätkub
Eesti on selle niisugusena pärinud ning üllataval kombel ei muutnud nõukaajast midagi. Võitlus naiste õiguste eest poliitilisel tasandil on endiselt asendatud kord aastas lillede ostmise ja kinkimisega.
Sama lugu on muide ka ametiühingutega. Võimetud ametiühingud on veel üks nõukogudeaegne pärand. Ja samamoodi ei taha lõviosa Eesti poliitikutest ikka veel kuuldagi võitlusest töötajate õiguste eest (mäletate õpetajate streigi lugu?).
Kahjuks ei ole Eestis iseseisvuse 30+ aasta jooksul võitlus kodanikuõiguste eest õnnestunud. Meil on kombeks rahvuslike õiguste eest võitlemine, kuid see on hoopis midagi muud.
Aga ehk pahandan ma asjata, ja kui räägime naiste olukorrast, ei olegi midagi, mille eest võidelda? Poliitikud on juba teinud kõik endast oleneva? Lõppude lõpuks on naistel hääleõigus, seaduse järgi neid ei saa diskrimineerida... Teoreetiliselt. Praktikas aga meil on ELi suuremad palgalõhed, naised said vähem palka kui mehed - 20,9% (2017), 14,9% (2021), 17,7% (2022), 13,1% (2023). 2022. aastal oli Eesti vaieldamatult esikohal: kusagil ELis ei ole naisi palga osas nii palju diskrimineeritud kui Eestis.
2023. aasta kevadel - kaks aastat tagasi! - kiitsime Brüsselis lõpuks heaks palkade läbipaistvuse direktiivi, mis kohustab üle 100 töötajaga ettevõtteid esitama töötajatele sooliselt eristatud palgainfot. Kui meeste ja naiste palkade erinevus samadel ametikohtadel ületab 5%, peab ettevõte selle kõrvaldama. Kui ta seda ei tee, siis karistab riik ettevõtet ja asjaomastele töötajatele makstakse hüvitist.
Direktiivi rakendamiseks andsime riikidele kolm aastat, võib rakendada varem, hiljem ei tohi. Eesti pehmelt öeldes ei kiirusta. Jaanuaris tuli uudis, et valitsus hakkab direktiivi rakendama… järgmisel aastal. Nojah, see pole ju naistele tänaval tulpide jagamine. Tuleb teha tööd, pidada läbirääkimisi suurettevõtetega, kellele sellised algatused ei meeldi, ja nii edasi.
Võib-olla on olukord parem naistevastase vägivalla vastu võitlemise valdkonnas? Võib-olla on Eesti aastate jooksul teinud edusamme Istanbuli konventsiooni põhimõtete rakendamisel, millele toonane justiitsminister Andres Anvelt kirjutas alla juba 2014. aastal?
Tänane päev tuleb peksu saatel
Ei. Istanbuli konventsiooni rakendamine meie poolt on poolik ja näiline - seda üsna veenvalt tõestas Istanbuli konventsiooni implementeerimise varirapotöör, üks tuntumaid Eesti sotsiolooge Iris Pettai. Muuseas, politsei juba teab - 8.märtsi õhtul peab olema valmis pistma rinda tavalisest suurema perevägivallaga seotud kõnede arvuga. Paljudes peredes peks käib ikka veel peo juurde.
Eestis ei loeta ikka veel vägistamiseks, kui naine, keda sunniti vastu tahtmist seksuaalvahekorda, ei hakanud kohtu arvates vastu (sest oli hirmul või näiteks sai korgijooki). Justiitsministeerium töötab nõusolekuseaduse kallal. Töötab juba aastaid. 2025. aasta on saabunud, ministeerium töötab ja töötab...
Aga valitseva koalitsiooni ulatuslik peretoetuste kaotamine ja muud maksumuudatused, mis tabavad eelkõige naisi? Ei ole justkui saladus, et naised kannavad tasustamata kodutöö põhiosa. Uuringute kohaselt teevad naised palju rohkem kodutööd kui mehed. Kui hinnata tasustamata tööd rahaliselt, siis võrreldes meestega naised „töötavad üle“ aastas 2,9 miljardi euro võrra. Ja need on samad naised, kes teenivad palgatööga oluliselt vähem kui mehed.
Meespoliitikud, kas te tõesti arvate, et saate seda kõike lunastada lillekesega? Kui tõesti tahate naisi aidata, tehke oma tööd korralikult. Ja pidage naiste õigusi meeles iga päev, mitte pelgalt 8.märtsil.