Siinkohal refereerime Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi (Keskerakond) esinemist 27. veebruari Raadio Kuku saates „Kirillitsas Eesti“.
«Pärast presidendi 24. veebruari kõnet Mihhail Kõlvart ütles, et kõne oli äärmiselt tsentristlik. Kuidas hindaksite seda kõnet teie?” selline oli esimene saatejuht Pavel Ivanovi küsimus.
Presidendi kõne teema – venelastele või eestlastele?
“Eestis on presidendi ülesanne pakkuda sellistes kõnedes kompromisslahendust. Seda ta ka tegi. See on ka roll, mida üritab vahelduva eduga täita Eesti Keskerakond. Ma arvan, et Kõlvart pidas silmas just seda. Et me peame leidma kesktee. Ja see, et riigijuht oli päris kriitiline teatud sammude suhtes, on ju ka loogiline,” arutles Jana Toom.
Pavel Ivanov jätkas: „Minult küsiti hiljuti, et kas see remark presidendi kõnes, kus ta rääkis poliitikute soovist muuta põhisedust seoses hääleõiguse piiramisega, oli adresseeritud konkreetselt venekeelsele inimesele? Mis on teie hinnang?” “Minu esimene emotsioon on see, et inimene, kes seda küsis, ei tahaks arvata, et see võis olla suunatud eestlastele, mis on kurb ausalt öeldes. Samas ma ei usu, et see oli suunatud venelastele kasvõi sellepärast, et kui me vaatame näiteks riiklike autasude saajate nimekirja... Ma leidsin sealt kaks vene nime.“
Saatejuhi repliigile selle kohta, et vene inimesi presidendi kantseleile keegi lihtsalt ei esitanud, vastas Jana Toom: „Esiteks on palju asju, mis maailmas iseenesest ei toimu. Aga neid saab kuidagi n.-ö. tagant tõugata. Selleks on teatud initsiatiivid olemas, mida võiks ka presidendi kantselei üles näidata. Ei peeta seda vajalikuks. Ja teiseks - veame palun kihla: järgmisel aastal esitan Pavel Ivanovi ja vaatame, mis saab.”
ELi ja USA suhete seis on hapu
Kuidas Jana Toom ja tema kolleegid Europarlamendis vaatavad Euroopa Liidu ja USA suhete seisule, millised meeleolud valitsevad?
“Ma ei saa öelda, et on mingi valitsev meeleolu. Saan öelda, mis toimub Renew Europe fraktsioonis, enam-vähem aiman, mis toimub ECRis (kolleeg Madison on teatavasti seal). Aga meeleolu on üldiselt selline, et seis on hapu. Mida oodata, keegi väga ei tea. Euroopa on oma hädades ise süüdi, aga sel pole enam mõtet, kui pikalt me peeglisse vaatame. Mis tehtud, see tehtud.
Me kogu aeg rääkisime, et Euroopa suur viga oli see, et ta oli väga sõltuv Venemaa gaasist. See, et Euroopa on väga sõltuv Ameerika julgeoleku garantiidest, see oli justkui okei, sest nemad on ju meiega samal lainel. Nüüd me vaatame, mis lainel me Trumpiga oleme, - noh, ühisnimetajat väga ei ole. Ühesõnaga seis on hapu, aga ei ole lootusetu.
Eelmisel nädalal mind esimest korda elus tabas mõte, et võib-olla lagunebki see Euroopa Liit kuradile (vabandage väljendust). Kui sa vaatad seda, kui osavalt USA meid lõhestab, kasutades juba olemasolevaid lõhesid ja pingeid... Alustades inauguratsioonist, kuhu ei olnud kutsutud Euroopa ametlikud esindajad, ainult mõned soosikud, kes Trumpile meeldivad, ja lõpetades Kaja Kallase ja Rubio kohtumise ärajätmisega. Kusjuures mind vihastas välja see Kaja parastamine sotsiaalmeedias - nii eesti- kui venekeelses. Et paras talle! Ma selgitasin neile, et koht näidati kätte mitte Kallasele, vaid sulle ja mulle, Euroopa Liidule. Ja Euroopa Liit on ainuke, mis meid hoiab praegu, sest meid oleks lihtsalt alla neelatud, kui poleks Euroopa Liitu.
Kes USAga räägib, on Macron. Ja otse Trumpiga. Ja miks räägitakse Macroniga? Sest Prantsusmaa on Euroopa Liidus ainus tuumariik, mis on 100% oma tuumavaldkonnas Ameerika Ühendriikidest sõltumatu.“
Saatejuht oletas, et ega Putinil praegu ka ei ole mõtet samme ette võtta, et Euroopa Liitu veelgi rohkem lõhestada, ta hea meelega vaatab, mida teeb Trump. Jana Toom: „Samas ta ka ei maga ju. Ma teen live – tund aega eestikeelset, tund aega venekeelset. Ja ma pole endale kunagi aru andnud, kus see vahe on. Mu poeg, kes aitas mind pühapäeval moderaatorina, küsis pärast saadet, kas ma panin tähele, kui erinevatest maailmatest tulid küsimused? Vaatad ja mõtled, et see inforuum ongi väga teistsugune. Ühist inforuumi luua ei õnnestunud. Aga miks ma sellest räägin selles kontekstis – Kreml ei maga.
Mõjutustegevusega tegelevad absoluutselt kõik riigid, kellel on huvid. Ja see on igati normaalne. Mõjutustegevus on olemas, aga see ei tähenda, et kui Putin ütleb „rohi on roheline“, peab vastu vaidlema hakkama. Sest ta on ju roheline. Sa ikka pead olema võimeline asju analüüsima ja kokku panema.“
Mida ütles Jeffrey David Sachs
Pavel Ivanov: “Mõned infoagentuurid andsid edasi uudise, et üks USA tegelane (tuntud ökonomist Jeffrey David Sachs) esines Europarlamendis (19. veebruaril seminaril “Maailma geopoliitika”) ja muuhulgas avaldas ka kolm soovitust Eestile: lõpetage see russofoobia, küll te siis saate Baltikumis rahu ja julgeoleku garantiid; ilmaasjata annuleerisite vene keele tähtsuse oma riigis; lõpetage ära see Vene õigeusu kiriku kiusamine. Mis te nendest kolmest soovitusest arvate?”
Jana Toom: „Olen kahe käega poolt. Arvan, et vene kogukonna marginaliseerumine toimub meeletu kiirusega, mina näen seda poliitikuna, kui suhtlen inimestega. Loodan, et paljud neist on endiselt minu valijad, aga ma üha rohkem leian ennast sellise mentori või õpetaja rollis, mis mulle üldse ei istu, kuid ma pean inimestele asju selgitama. Ja muide, kes seda teeb, kui mitte Keskerakond?
Ja kui juba Kapo ei leia, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik on oht, siis peaks seda tegema ka Riigikogu.
Jeffrey Sachsi kohta küsiksin, mis mandaat tal oli. Kui ta avaldas oma arvamust, see on üks asi. Kui ta tuleks ja ütleks - Donald Trump arvab nii, siis oleks sel asjal teine kaal.”
Parteide rahastamisest
Erakondade rahastamise teema aktiveerimise aiendiks on kohtu poolt Keskerakonnale määratud miljoniline trahv.
Saatejuhti huvitas küsimus, milles on probleem, et 12 000 Keskerakonna liiget „ootavad päkapikke“, aga liikmemakse ei maksa? “No see on tegelikult kõigi Eesti erakondade probleem,” kinnitas keskerakondlane Toom. “Liikmemakse meil väga ei maksta. Kui mina kannan partei arvele raha, siis alati panen selgituseks „annetus“. Annetan näiteks 400 eurot, liikmemaksuks see eriti ei kvalifitseeru, on ju? Aga tavaliikme liikmemaks ongi tegelikult väga väike. Me tõstsime seda paar aastat tagasi ja praegu see olukord natuke paraneb. Aga see võtab aega.
Euroopa Liidus on kaks riiki, Saksamaa ja Madalmaad, kus on reegel, et riigi poolt rahastamine ei moodustada rohkem kui 50% kogu erakonna sissetulekust. Ja siis nad pingutavad õudsalt, et saada neid liikmemakse ja annetusi. Ning seal on ka kõige kõrgem usaldus erakondade vastu.“
„ETV+ saates „Epitsentr“ tuli välja, et Keskerakonnal on millegipärast sisemine veendumus, et kõik on teie vastu, kõik on süüdi ja tahavad ainult ühte – et Keskerakond kaoks ära. Kuskohast te seda võtate?“ päris Pavel Ivanov.
„Tegelikult nii on. Selle erakondade rahastamise seaduseelnõu vedeles neli aastat kuskil sahtlis, sest ta on täis asju, mis ei meeldi erinevatele erakondadele, nad ei suutnud leida mingisugust ühist pinda, et edasi liikuda. Nüüd nad selle leidsid – meie näol,“ selgitas Jana Toom.
Kas trahvi maksmiseks kasutab Keskerakond ka riigitoetust, mida saab? “Muidugi. Ja see on väga aus ning on kirjas ka kohtuotsuses – meid karistatakse niimoodi, et sunnitakse pidama pausi ja mitte nii aktiivselt osalema poliitikas. Sisuliselt see trahv ongi ju riigitoetuse äravõtmine. Me oleme kohusetundlikud inimesed, maksame selle trahvi ära, aga lähme Euroopa inimõiguste kohtusse seda otsust vaidlustama. Sellepärast, et oma reputatsiooni tuleb kaitsta“.
Milline siis on Jana Toomi arvates partei reputatsioon praegu? “Meie reiting ei ole väga kõrge, aga ta kasvab järjepidevalt. Reputatsiooni osas annaksin hinde 3+. Pluss tuleb sellest, et oleme ägedad. Ja kas kellegil, kes meiega konkureerivad, on 5? Kindlasti mitte. Kui veel saaks panna mingisuguse ülemise piiri valimiskampaaniate rahastamisel, sest meeletud kampaaniad, mille sisse maetakse miljoneid, see pole normaalne. Kümne aasta jooksul ma pole sellist asja Euroopas kuskil näinud. Viimastel eurovalimistel Isamaa mattis sinna miljoni, Keskerakond - 50 tuhat. Ja igaühel on kaks mandaati. Reklaam on muidugi see, mis müüb, aga sa ei saa inimesele pähe määrida seda, mida ta ei taha osta,“ võttis Jana Toom kokku.