Ungarit on Euroopa Parlamendis kritiseeritud aastaid ja seda mitmel põhjusel: läbipaistvuse puudumine valimistel, kodanikuühiskonna mittekaasamine, võimu laienemine valdkondadesse, mida riik ei tohiks reguleerida, kohtusüsteemi iseseisvuse õõnestamine, korruptsioon, LGBT-inimeste tagakiusamine, akadeemilise vabaduse piiramine... Loetelu võib jätkata, räägib Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom Delfile.
Juba septembris 2018 kutsus Euroopa Parlament üles kaaluma, kas Ungari suhtes oleks õige algatada menetlust Euroopa Liidu lepingu 7. artikli rakendamise osas. See artikkel näeb ette, et riigilt, kes tõsiselt ja jätkuvalt eksib euroopalike väärtuste vastu (2. artikkel – inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus), võib ajutiselt võtta ära teatud õigused, nende hulgas hääleõigus Euroopa Liidu nõukogus.
Ja sinna see jäi. Täna oleme aastas 2024 ning kuue aasta tagune parlamendi pöördumine ei muutnud midagi. Selleks, et kasvõi alustada arutelu väidetava rikkumise olemasolu kohta, on vaja konsensust ehk siis 26 riigi (27 v.a süüdistatav riik) ühehäälset nõusolekut. Ja kuue aasta jooksul ei õnnestunud seda saavutada – Viktor Orbán suutis alati leida endale liitlased. Ka pärast tema kurikuulsat „rahumissiooni“ Moskvasse oli Slovakkia see, kelle esindaja ei võtnud sõna Orbánit kritiseerival arutelul ülemkogus. Nii et ei tule seda konsensust ka seekord.
Kas mina isiklikult pean vajalikuks Ungari hääleõiguse peatamist? Absoluutselt. Pidasin seda õigeks ka aastal 2018 ja täna on minu põhjendus sama – Orbáni valitsus rikub süstemaatiliselt seaduse ülimuslikkuse põhimõtet. Kuid mind tõeliselt häirib, et tõsine arutelu Ungari karistamise kohta leidis ülemkogus aset alles siis, kui Orbán käis Moskvas. Selgemat signaali, et ungarlaste mured ja õigused on kuidagi teisejärgulised, on vast raske anda.
Mis „rahumissiooni“ puudutab, siis mina küll ei suuda 2. artiklist välja lugeda, et Moskvas käimine oleks kohtu silmis neid väärtusi rikkunud. Enamgi veel – võin mürki võtta, et esimene, mida ütleb enda õigustuseks Orbán, on tsitaat Euroopa Liidu lepingu 3. artiklist: „Liidu eesmärk on edendada rahu“. Ja siis me hästi pikalt vaidleme ülemkogus, Ungarile viibutatakse näppu ja elu läheb edasi.
Hea meel, muideks, oleks eksida.