Uuel aastal otsustasin proovida uut formaati – lühikest ülevaadet nädala tööst. Juhuks, kui keegi on kindel, et ma parlamendis lulli löön. Niisiis, minu nädal...
1
Järgmisel teisipäeval toimub Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis hääletus raporti „Õiglane üleminek tööhõive valdkonnas” (The Just Transition Directive in the World of Work) üle. Seetõttu esitasin eelmisel teisipäeval peaettekandjana raporti oma fraktsiooni Renew Europe kolleegidele töörühma koosolekul.
Meil on erinevat tüüpi raportid, sealhulgas parlamendi algatusel koostatud raportid, mis ongi meie juhtum. Need omakorda jagunevad seadusandlikeks ja tavalisteks. Euroopa Komisjon on igal juhul kohustatud sellist raportit arutama, kuid kohustus see vastu võtta tekib ainult siis, kui tegemist on seadusandliku raportiga. Loomulikult soovime, et meie raport oleks seadusandlik, et tagataks õiglase ülemineku direktiivi vastuvõtmine, mis muudaks ülemineku tõeliselt õiglaseks, kohustades riiki looma rohkem töökohti, andma raha CO2 kvootide kauplemisest üleminekust mõjutatud piirkondadele ja kooskõlastama ümberkorraldusi töötajate esindajatega. See mõjutaks otseselt Ida-Virumaad.
Kuid kaugeltki mitte kõik ei ole meiega solidaarsed. Enne iga olulise raporti hääletamist toimub aktiivne lobitöö. Meie poolt on ametiühingud (raport on koostatud koostöös Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga - ETUC), vastu on näiteks tööandjad (Business Europe). Lisaks ei ole see raport eriti mugav Euroopa Komisjonile, kes korraldas „õiglase ülemineku” praegusel kujul – keegi ei armasta enesekriitikat ja vigade parandamist. Lõpuks on ametlikult võetud suund Euroopa õigusaktide „lihtsustamisele” ja selle ettekäändel summutatakse paljud mõistlikud algatused. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et veenda kolleege hääletama poolt. Sellega tegelesime kogu nädala jooksul.
2
Samal päeval toimus lühike Euroopa Parlamendi ametiühingute toetusgrupi koosolek (mina olen selle kaasesinaine). Arutasime raportit „Direktiiv õiglase ülemineku kohta tööhõive valdkonnas” ning ka uut läbivaatamist direktiivi kohta, mis käsitleb ohtlikke aineid seoses tööturuga. Viimase direktiivi eesmärk on selge – tahame kaitsta töötajaid kutsehaiguste eest.
3
Teisipäev, 13. jaanuar oli tihe: sel päeval toimus minu fraktsiooni korraldatud foorum „Globaalne Euroopa 2026” (Renew Europe Global Europe Forum 2026). Seal arutati välispoliitikat, eelkõige olukorda Ameerika ja Gröönimaaga, esines NATO peasekretär (vaata katkendit tema mitte just optimismi sisendavast kõnest minu sotsiaalmeedias - FB, Instagram, TT).
Kolmapäeval arutasime fraktsiooni koosolekul samuti teemat, mida teha Ameerika ja Trumpiga.
4
Kolmapäeval istus koos erakorraline töörühm, mis käsitles seitsmeaastast Euroopa eelarvet (MFF). Reedeks esitasid komisjonide koordinaatorid – mina olen Tööhõive ja sotsiaalküsimuste komisjoni (EMPL) ning ELi Eluasemekriisi erikomisjoni (HOUS) koordinaator – eelarve ettepanekud: mida me sooviksime muuta. Mina ja mu kolleegid näeme ELi eelarveprojektis kolme peamist sotsiaalset probleemi:
1) õiglase ülemineku fondi rahastamise lõpetamine (just sellepärast on vaja direktiivi, millest ma eespool kirjutasin);
2) globaliseerumisega kohanemise fondi rahastamise lõpetamine (Globalisation Adjustment Fund, see võib anda riigile raha, kui globaliseerumisega, sealhulgas rohelise tegevuskavaga seotud massilised koondamised toimuvad; kahjuks on Eesti selle võimalusi harva kasutanud);
3) uues eelarves ei kavatseta sotsiaalset raha eraldada konkreetseteks eesmärkideks, mis meile loomulikult ei sobi – võim kulutab seda raha millele tahes, ainult mitte töötajatele.
Esitasime oma ettepanekud ja järgmisel nädalal kohtume eelarve pearaportööriga, et arutada, kuidas ja kuhu edasi liikuda.
5
Neljapäeval toimus EMPL Komisjoni koosolek. Esinesin kolleegi, Prantsuse Euroopa Parlamendi liikme Grégory Allione’i palvel, kes on raportöör ohtlike ainete direktiivi kohta tööturu kontekstis, endine tuletõrjuja ja ekspert selles valdkonnas. Grégory ei saanud osaleda ja ma esitasin tema märkused raporti teksti kohta.
Üks tekkiv probleem on seotud koobaltiga. Komisjon soovib teha selle jaoks erandi, kuna see on oluline kaitsevaldkonnale, kuid ametiühingud väidavad, et see on tõenäoliselt kantserogeenne aine. Kaitsevaldkond on täna prioriteet, kuid vaatame, kuidas läheb.
6
Sel nädalal sai minu büroo kirja, mille sisu ma üksikasjalikult avaldada ei saa, kuid see on kindlasti vähemalt päringut väärt. Probleem on seotud päästeteenistuste koordineerimise puudumisega ELis. Näiteks räägite internetis sõbraga teisest riigist ja tekib olukord, kus ainult teie saate sõpra päästa, pöördudes kohalike päästjate poole. Täna tundub, et seda kiiresti teha on võimatu.
Kuid ühtne turvasüsteem on ju ka osa Euroopa ühtsusest. Seepärast koostan ma teise parlamendirühma (vaimse tervise kaitse) kaasjuhina Euroopa Komisjonile kirja eelnõu. Meie rühm peab esitama küsimuse otse: 112 ei ole lihtsalt ühtne ELi telefoninumber, selle taga peab olema toimiv kiire teabevahetuse struktuur.
Need on minu nädala „tipphetked”. Kirjutage oma arvamus sotsiaalmeediasse või saatke e-kiri (info@yanatoom.ee) – ja püsige terved!