Yana Toom Vikerraadios: kas valmistume sõjaks või ootame investeeringuid – kahte korraga ei saa

Transiidiärimees Tiit Vähi on läbi viimaste aastate jaganud intervjuusid, kus ta nõuab Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Mitmed teised ärimehed aga arvavad, et Venemaa pole kõikide võimaluste maa ja idanaabriga tuleb olla ettevaatlik. Europarlamendi saadik Yana Toom on samuti leidnud, et sanktsioonid pole mõistlikud. Oma seisukohti jagas ta 5.juulil telefoniintervjuus Vikerraadio saatele Uudis+.

Toomi hinnangul pole Tiit Vähi eilses intervjuus öelnud midagi, mida poleks tema suust varem kuulda olnud. Samas just nüüd toimus selge rünnak Vähi vastu. Mis võiksid olla selle põhjused? Endise ajakirjanikuna arutles Toom, et tegemist on toimetuse tellimusega – ajakirjanikule antakse ülesanne leida keegi, kes vaidleks ebameeldivale seisukohale vastu. Nii toodigi pilti ärimehed, kelle kriitika Vähi positsiooni suhtes ei ole Toomi hinnangul kuigi veenev.

Ta tõi näitena Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juhi Einar  Vallbaumi, kes muuhulgas väitis, et Eestis viibivad NATO väed lisavad meile julgeolekut ja tulevad siinsele ettevõtluskliimale kasuks. „Kõlab nagu oleks tegemist mingi Angoola provintsiga, kus aastaid kestis kodusõda ja nüüd lõpuks tulid rahuvalvajad ja lõid korra majja,“ arutles Toom, kelle arvates Eesti puhul sellised väited kindlasti ei pea vett.  Lisaks ei jätnud ta märkimata, et Vallbaum oli kunagi Keskerakonna liige, siis Reformierakonna liige (Pevkuri asendusliige Riigikogus) ja ka IRLi liige (Pomerantsi asendusliige Riigikogus). Toomi sõnul sellise poliitilise taustaga inimese puhul ei saa rääkida veenvast sõltumatust ekspertiisist majandusteemadel. Tema hinnangul selliste ekspertide kaasamine peaks toetama valitsuse seisukohta.

Miks just praegu? Põhjusi Toomi sõnul on kaks – lähenev NATO summit ja Brexit. Suurbritannia lahkumisega nõrgeneb Euroopas venevastane retoorika ja sellest saadakse suurepäraselt aru nii Washingtonis, Kentmanni tänaval kui ka Stenbocki majas. Eurosaadiku hinnangul Eesti jaoks on tõsine oht, et oma venevastase retoorikaga jääme Euroopas vähemusse, sest suhtumine sanktsioonidesse on muutumas kogu Euroopas ja isegi Saksamaa pole selles küsimuses enam ühtne.

Saatejuht päris Toomilt, kas ta on nõus selle väitega, et Eesti välisminister on oma sõnavõttudes Venemaa teemal märksa tagasihoidlikum, kui näiteks tema Leedu kolleeg. Sellega oli Toom nõus, kuid tõi välja ka põhjuse – meil on käimas presidendikampaania ja Marina Kaljuranna ülesandeks on hetkel kõnetada venelasi. „Tegelikult räägib ta täpselt sama juttu, mida räägib tema Leedu kolleeg aga lihtsalt natuke pehmemas sõnastuses,“ ütles Toom.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas NATO üksuste kohalviibimine tugevdab meie julgeolekut, ütles Toom: „Usun endiselt Anton Tsehhovit, kes väitis, et kui etenduse alguses on püss seinal, siis lõpus tuleb ka pauk ja selles kontekstis mulle see kohalolek ei meeldi. Kas valmistume sõjaks või ootame investeeringuid – kahte korraga ei saa.“

Kui aga julgeolekust rääkida, siin on Toomi sõnul tõsiseid probleeme. „Kui iga kolmas noormees ei ole tervisehädade tõttu teenistuseks kõlblik, kui meil põleb pool Piirisaare küla maha enne kui päästjad kohale jõuavad, oleme tõsises ohus. Ja NATO kohalolek asjasse ei puutu.“

Sanktsioonide alternatiiviks Krimmi puhul võiks aga saadiku hinnangul olla mittetunnustamispoliitika, mida omal ajal rakendati Balti vabariikide puhul ja mis pikas perspektiivis ka vilja kandis.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga