Yana Toom sellest, kas poliitikas peaks ajalugu käsitlema ja kas president peaks Moskvasse minema

Vikerraadio „Välistund“ 24. veebruaril arvas, et pidulikul päeval on põhjust rääkida ka välispoliitikast ja sellest, kuidas ajalugu mõjutab riikide vahelisi suhteid, kui palju ajalugu täna ära kasutatakse. Saates esines ka Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

Kui te oleksite praegu Riigikogu liige, kas oleksite hääletanud selle avalduse poolt, milles taunitakse Vene Föderatsiooni võimude katseid kirjutada ajalugu ümber, küsis saatejuht. „Ei,“ vastas Toom. „Miks ma oleksin vastu? Siin on mitu põhjust. Arvan,et see on poliitikas ajaloo ärakasutamine. Resolutsioonde laine, mis praegu tuli,on tegelikult üks väga selge uue külma sõja tunnus. Ja need Kremli väited – ega need tühja koha pealt ei tulnud. Kui me vaatame, kuidas nad vahetasid igasuguseid süüdistusi Poolaga, siis on ju selge, et antud juhul me lihtsalt valime Poola. Pluss veel see, et minu arvates lõhestavad sellised avaldused Eesti ühiskonda, sest meil on päris suur grupp inimesi, kelle jaoks on Suur Isamaasõda identiteedi osa ja ma ei näe praktilist vajadust, miks me seda teeme. Olen seda meelt, et ajalugu tuleb jätta ajaloolastele. Poliitikud kunagi ei kajasta ajaloolist tõtt sajaprotsendiliselt. Ka see väide, et teine maailmasõda sai alguse Molotov-Ribbentropi paktist tegelikult ei vasta tõele. Ei vasta tõele, et enne seda pole midagi olnud. Kas me siis ei mäleta, mis toimus Münchenis, mis sai Tšehhoslovakkiast, kusjuures seal osales Poola jne? Aga kui me hakkame nendes asjades võtma vastu resolutsioone, ega see kuidagi ei soosi mingit koostööd. Ma usun, et kõikvõimalikud ajaloo käsitlused poliitikas ei ole teretulnud. See ei vii meid edasi, see viib meid tagasi.”

Kuidas Narva ja Sillamäe lastele selgitatakse erinevaid positsioone Eesti ja Venemaa vahel? “Vene laste probleem Eestis on see, et vene kogukonnal puudub Eestis positiivne identiteet. See tuleks luua, aga sellega keegi ei tegele. Kui laps tuleb koju ja küsib, kas tõesti mu vanaisa on okupant, ega see ühiskonda ei ühenda. Ja selles mõttes on need lapsed hammasrataste vahel. Nad on nende järglased, kes tegid liiga, aga lapsed ei ole selles ju süüdi. Me ei suuda leida seda õiget nurka, mille all inimene, kelle emakeel on vene keel, suudaks endale selle positiivse koha leida.”

Toomi arvates Euroopa Liidul ei ole tuleviku, kui me ei suuda Venemaaga positiivsemaid suhteid luua: „Me ei räägi nendega ja nemad ei räägi meiega. Meil peaks olema dialoog. Meie tugevus aastate jooksul oli see, et me olime Venemaa eksperdid. Nüüd kaotame seda pädevust iga päevaga. Filtrid töötavad mõlemas suunas ja see on väga ebamõistlik.”

Kas Eesti president peaks minema 9.mail Moskvasse? „Ma ei ole väga tihti meie presidendiga nõus, tema seisukohad mulle ei sobi, aga mis on kahtlemata väga suur pluss tema puhul, ta julgeb võtta vastu otsuseid ja selgelt ütleb, mida mõtleb. Mina arvan,et minna tuleb ja mul oleks väga hea meel, kui president võtaks selle otsuse vastu. See mitteminemine on veel üks žest, mis pingestab olukorda veelgi. Ja tegelikult Eesti okupatsioon ei tühista kuidagi seda fakti, et teises maailmasõjas kaotas Nõukogude Liit 12 miljonit ainult sõjas. Oli seljatatud Natsi-Saksamaa ja sel päeval võiks langetada pea selle õudsa sõja ohvrite mälestuseks. Ja mitte teha sellest järjekordset poliitilist kaikavedu,“ sõnas Yana Toom.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga