Sina ülemus, mina lollakas? Kirjaoskuse lühikursus töötajale

Tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos tuleb tihtipeale tegelda sellega, mida me nimetame kirjaoskamatuse likvideerimiseks tööõiguse valdkonnas.

 

Küsimustele vastas Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Asusin tööjõurendifirma kaudu tööle tehasesse. Varsti aga helistati sellest firmast ja öeldi, et töö saab otsa ja tuleb koondamine. Sain aru, et tehases. Rendifirmast dikteeriti mulle, mida pean kirjutama. See oli omal soovil lahkumise avaldus. Hakkasin ootama, et tehas maksaks koondamistasu. Ei jõudnudki ära oodata. Kas minuga toimiti õigesti?

Kõigepealt tehkem selgeks, et tööleping oli teil tööjõurendifirmaga, mitte tehasega. Seepärast näilik koondamine tehases ei saanud puudutada teie lepingut firmaga. Järelikult igasugune avaldus, mille te kirjutasite, võis puudutada ainult teie suhteid firmaga. Ja just sealt te lahkusite, kirjutades omakäeliselt alla avaldusele omal soovil lahkumise kohta.

See tähendab, et koondamisest siin juttu ei ole ja vastavaid tasusid teile ette ei nähta. Ja teha ei saa te rohkem midagi, kuna lepingu lõpetamise alust saab muuta vaid osapoolte kokkuleppel, mida te oma tööandjaga vaevalt et saavutate.

Sain 1999. aastal töötrauma. Kas on mingeid muudatusi seadusandluses, mis reguleerib niisugustel juhtudel hüvitise indekseerimist? Minul indekseeriti seda viimati 2009. aastal.

Praegu tuleneb see võlaõigusseadusest ning just selle seaduse alusel peab indekseerimine toimuma. Teine asi, et teie tööandja ignoreerib seda. Muide, võrreldes 2009. aastaga peab teie hüvitis olema kasvanud kolm protsenti.

Teil tasub pöörduda Eesti Kutsehaigete Liidu poole (tel: 52 35 078,  kutsehaiged@gmail.com). Seal aidatakse teil suhelda konkreetselt tööandjaga, et saada õiget ettenähtud hüvitist.

Sain maksuametilt teate, et mu tööandja on muutnud minu andmeid töötamise registris, märkides sinna minu töölepingu lõpetamise kuupäeva. Aga ma olen ju haiguslehel. Kas tööandja niisugune tegevus on seaduslik?

Töölepingu lõpetamine töötaja haiguslehel olles, on võimalik. On aga vaja arvesse võtta, et lepingu lõpetamine jõustub alles hetkel, kui töötaja saab selle kohta tööandjalt kirjaliku teate. Teie niisugust teadet ei ole saanud ja seepärast on teie tööleping kehtiv. Kui arst teid välja kirjutab, olete kohustatud tööle ilmuma.

Soovitan teil saata tööandjale e-kiri, milles märkige, et vastavalt töölepingu seaduse paragrahvile 95 lõpetatakse tööleping sellekohase kirjaliku teatega, kuid niisugust teadet teie saanud ei ole ning järelikult ei ole teie lepingut lõpetatud. Kui te olete huvitatud lepingu lõpetamisest, siis nõudke selle vormistamist, nagu seda näeb ette seadus.

Mulle tehti operatsioon ja anti välja tõend, mille kohaselt ei tohi ma tõsta üle 10 kilogrammi kaaluvaid raskusi. Mu töö aga on seotud sellega, et tõsta tuleb vahel kuni 20 kilogrammi. Tööandja mulle kerget tööd anda ei saa, kuid ka vallandada tervisliku seisundi tõttu ei soovi. Minu eesmärk aga on minna tööbörsile ja saada hüvitist. Kuidas seda saavutada?

Kõigepealt soovitan teatada tööandjale, et te ei tohi üle 10 kilogrammi tõsta. Seejärel on vaja pöörduda töötervishoiuarsti poole. Tema annab hinnangu, kas te võite teha tööd, mis on teie töölepingusse märgitud. Kui arst otsustab, et te seda teha ei saa, esitate otsuse tööandjale, kes on kohustatud vabastama teid töölt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 kohaselt tervisliku seisundi tõttu. Kui ta vallandab teid muu paragrahvi alusel, näiteks raskuste tõstmisest keeldumise tõttu, tekib teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Töötades Eesti firma teenistuses Rootsis, sain mitte omaenda süü tõttu raske töötrauma. Mind raviti sealses haiglas. Nüüd parandan oma tervist kodus, kuid tööandja on mu tegelikult unustanud. Tööleping eksisteerib ainult elektroonilisel kujul. Ma ei ole millelegi alla kirjutanud ega lõpparvet saanud. Kas mul on õigus nõuda Rootsi poolelt hüvitist kaotatud tervise eest?

Miks Rootsi poolelt, aga mitte oma tööandjalt? Tööõnnetuse tagajärjel kaotatud töövõime eest on kohustatud maksma hüvitist tööandja. Kuidas ta sellega toime tuleb, ei ole teie mure.

Siin tuleb alustada sellest, kuidas teie trauma on fikseeritud: kus, millal ja kuidas te selle saite. Kahjuks ei ole töötraumat kui sellist kindlaks määratud. Järelikult tuleb teil seda tõestada. Selle puhul aitavad teid Eesti Kutsehaigete Liidu spetsialistid. Võin täpselt öelda, et teil tuleb läbida arstlik komisjon, kus rootslaste ja meie haigekassa järelduste alusel kinnitatakse, et saite vigastuse  töökohal. Alles pärast seda on võimalik tööandjalt hüvitist nõuda.

Tööandja vihjas mulle, et kavatseb jälgida igat mu sammu ja otsida põhjust vallandamiseks. Kuidas mina peaksin niisugusel juhul toimima?

Kui tööandja teeb teile märkuse selleks, et see oleks vallandamise aluseks, peab see olema vormistatud kirjalikult. Seda vaidlustada või tühistada ei ole võimalik, kuid iga märkuse puhul on teil õigus kirjutada juhile seletuskiri ja kajastada teie enda arvamust konkreetse olukorra kohta. Niisugused seletuskirjad oleks parem saata e-postiga.

Kui märkused siiski viivad olukorrani, kus teid vallandatakse, siis võite pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja vallandamise vaidlustada, lisades oma seletuskirjad tõendamaks, et tööandja poolt  oli tõepoolest tegemist põhjendamatu kiusuga.

Töötan lasteaias õpetaja abina. Kas mul on õigus võtta puhkust endale sobival ajal, kui mu laps on üheksa-aastane? Tööandja seda mulle ei võimalda, vaid koostab puhkuse ajakava omaenda äranägemise järgi.

Puhkus „kui sobib ja kui tahan“ on ette nähtud kuni seitsmeaastase lapse vanematele. Töölepingu seaduse § 69 lg 7 p 4 näeb ette, et õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal.

Seaduse järgi koostatakse puhkuste ajakava kuni märtsini. Seepärast peate aasta kahe esimese kuu jooksul tingimata vormistama kirjalikult oma asutuse juhataja nimele avalduse, et soovite kasutada puhkust teatud koolivaheaja vältel. Avaldus tuleb anda talle isiklikult kätte, koopia aga saata e-postiga.

Kui teile niisugust puhkust ei antaks oleks võimalik minna töövaidluskomisjoni ja kaasata oma probleemi lahendamisse Tööinspektsiooni jurist. Kui te aga ei teata oma soovist õigeaegselt ega kirjalikult, siis kaotate õiguse oma  puhkuseaja valikule.

Sain tööandjalt teate peatse vallandamise kohta, kuna ma ei vastavat tema arvates nõuetele. Tunnen ka mänedžeri tugevat survet, mille tõttu olen hakanud isegi tervist kaotama. Kuidas ma saaksin oma õiguste rikkumist takistada?

Te saite mitte teate, vaid  hoiatuse. Seaduse järgi käivad asjad nii, et kui inimene, nagu arvab tööandja, on pannud toime üleastumise, rikkunud töödistsipliini, siis selle kasutamiseks vallandamise alusena on ta kohustatud tegema töötajale kirjaliku hoiatuse.

Niisuguse hoiatusega ei saa pöörduda näiteks töövaidluskomisjoni või Tööinspektsiooni poole. See-eest on võimalik koostada ja esitada tööandjale kirjalik vastulause, millesse tuleb märkida, et ta on tõlgendanud olukorda vääralt ja tegelikult ei ole rikkumist olnud. Edaspidi saab selle vastulause lisada dokumentidele, kui soovite vallandamise edasi kaevata.

Kahtlemata on teil õigus teatada oma kirjalikes vastulausetes mänedžeri käitumisest ja teie tervise halvenemist selle tagajärjel (võib lisada arstitõendi, kuhu on märgitud närvinõrkus seoses pingelise olukorraga tööl). Põhjendamatu surve avaldamine kelle tahes töötaja poolt ja tööandja tegevusetus niisuguse surve ärahoidmiseks on tööandja rikkumine, sest see tekitab töökohal ebaterve õhkkonna. Tööandja kohus on taastada kollektiivis normaalne psühholoogiline õhkkond.

Te võite vastulaused kirjutada haiguslehel viibimise ajal, kuna teie töösuhet see ei katkesta. See tähendab, et ka vallandada ei ole teid haiguspuhkuse ajal võimalik.

TÖÖVAIDLUSKOMISJON ON ÜHA VAJALIKUM

Töövaidluskomisjonidele laekunud avaldused:

2014 (töötajatelt) – 2057,

(tööandjatelt) – 307.

2015 (töötajatelt) – 2379,

(tööandjatelt) – 312.

2016 (töötajatelt) – 2354,

(tööandjatelt) – 317.

2017 (töötajatelt) – 2319,

(tööandjatelt) – 286.

2018 (töötajatelt) – 2434,

(tööandjatelt) – 282.

2019 (kokku) – 2943.

Kõige rohkem avaldusi laekub seoses väljamaksmata puhkusetasude ja hüvitistega – ligikaudu 60 protsenti kõigist nõuetest. Kõige enam vaidlusi on ehituses, kaubanduses ja metallitööstuses. Mis aga puudutab elukutseid, siis esitavad avaldusi kõige rohkem ehitajad, veoautojuhid, klienditeenindajad ja keevitajad.

1.jaanuaril 2018 jõustunud töövaidluse lahendamise seadus tühistas endise maksimaalse rahalise piiri töövaidluskomisjoni pöördumise puhul (10 000 eurot). See võimaldas komisjonil ühe diskrimineerimisega seotud vaidluse korral määrata hüvitiseks 118 000 eurot.

Allikas: Tööinspektsioon

SEDA ON KASULIK TEADA!

Töötingimuste ja ohutustehnika eeskirjade rikkumisest teatage Tööinspektsioonile:

  • telefonil (+372) 640 6000 tööpäevadel kell 9:00-6:30;
  • e-posti vahendusel vihje@ti.ee

Informatsiooni võib esitada anonüümselt või taotleda edasise arutamise käigus anonüümsuse säilitamist.

Küsimused, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, antakse üle vastavale ametkonnale.

Allikas: Tööinspektsioon

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12 telefonil 672 0311. 

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga