Perekonna lagunemise aeg: millele tuleb pöörata tähelepanu abielulahutuse puhul

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos jätkuvad täiesti tasuta juriidilised telefonikonsultatsioonid. Tänane teema on abielulahutus ja sellega seoses kõige sagedamini tekkivad küsimused.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Elasin oma naisega koos ligi 40 aastat, aga nüüd on päevakorda tõusnud lahutus. Mu abikaasal on enne meie abielu sõlmimist sündinud poeg. Mina teda lapsendanud ei ole. Meil on ka ühine tütar. Mis võiks mind abielu lahutamise korral ohustada vara jagamisega seoses?

Teie abielu lahutamine mõlemapoolsel kokkuleppel perekonnaseisuametis (esitage avaldus abielu lahutamise kohta ja kuu aja pärast saate sellekohase tõendi) või kohtu kaudu ei mõjuta kuidagi teie ühisvara jagamist. See on omaette küsimus.

Ühisvara on kõik see, mis on soetatud teie või abikaasa nimele ametliku abielu aastatel. Kui midagi on ostetud sel ajal teie laste nimele, siis neid oste te abikaasadena jagada ei saa. Need loetakse kolmandatele isikutele kingituteks.

Inimesed, kes on saanud näiteks korterid nõukogude ajal ettevõttelt, kui nad veel abielus ei olnud, arvavad tihtipeale ekslikult, et korteriomanikud on ainult nemad. On aga tähtis teada, et kui eluruumi erastamise hetkel oli inimene juba abielus, siis pool sellest kuulub talle, pool aga teisele abikaasale, olgugi et endisele. Ja siin on tähtis asjaolu, kellele nimelt korter erastati – mehele või naisele. Kui korter aga erastati pojale või tütrele, ei ole abikaasadel sellega midagi tegemist ning seda jagada ei ole neil õigust.

Kui te lepite kokku, kellele jääb vara ja kellele raha, siis minge notari juurde ja vormistage oma otsus notariaalselt. Kui te kokkuleppele ei jõua, jääb ainult üle kohtusse minna.

Kavatseme oma abielu lahutada. Nagu ma aru saan, on seda võimalik teha ainult kohtu kaudu, sest meil on laps.

Ei, selleks ei ole vaja tingimata kohtusse minna. Kui abikaasad on mõlemad lahutusega nõus, siis vormistatakse see probleemideta perekonnaseisuametis. Laste olemasolu ei ole sellega kuidagi seotud. Nõukogude ajal oli küll nii, et kui lahutuse ajal olid perekonnas alaealised lapsed, „vedasid“ nad oma vanemad tingimata kohtusaali.

Te võite vormistada lahutuse notari juures. Milleks on see teie puhul hea? Aga selleks, et notar võib abikaasade nõusolekul kohe kinnitada nende kokkuleppel ka lapse elukoha. Kui aga lapsevanem, kellega koos laps elama hakkaks, asja vaidlustab, tuleb see küsimus tõepoolest lahendada kohtus. 

Ma läksin mehele ja sõitsin Eestisse. Ajutise elamisloa sain perekonna taasühinemise õiguse alusel. Möödas on viis aastat ja nüüd seisab ees abielulahutus. Kas ma tohin pärast abielu lahutamist Eestisse jääda?

Tohite. Seaduses on öeldud, et kui inimene on abielus üle nelja aasta, ei tähenda lahutus automaatselt niisuguse elamisloa automaatset tühistamist nagu seda on teie oma. Kui te hakkate seda pikendama, siis lihtsalt märkige muu alus ning saategi ajutise elamisloa alaliseks elamiseks.

Kui te sooritate eesti keele eksami tasemele B1, saate võimaluse taotleda Eesti alalist elamisluba. Teie lahutus sel juhul takistuseks ei saa.

Kas on mõtet palgata advokaat, kui tegemist on lahutusega kohtu kaudu?

Minu arvates suudab „lihtsa“ lahutuse puhul ka inimene ise kohtusaalis toime tulla. Seepärast, et avaldus abielu lahutamise kohta ei ole keeruline. Internetileheküljel kohus.ee on dokumentidele esitatavate nõuete alljaotuses selle blankett, mis tuleb täita ja kohtule esitada.

Mu tütar lahutas abielu. Lapsed jäid tema juurde, aga endine mees elab nüüd teise naisega. Sellele paarile meeldib purjutada. Kui isa võtab lapsed enda juurde, saavad nad seal nii mõndagi näha. Kuidas kaitsta lapsi nende õuduste eest?

Lahutus ei takista iseenesest ühe või teise vanema suhtlemist oma lastega. Keeruliste asjaolude korral tuleb aga määrata kas lastekaitsespetsialisti (need töötavad igas omavalitsuses) või kohtu kaudu kindlaks laste isa või emaga suhtlemise kord. Teie puhul puudutab see isa.

Ema pakkugu välja oma variant ja kirjutagu, et kui isa end lastega kokkusaamise päeval purju joob, on emal õigus lapsed koju viia. Kui isa keeldub neid koju lubamast, võib kutsuda politsei, kes jälgib lastekaitseorgani või kohtu ettekirjutuse täitmist.

Kavatsen lahutada abielu oma välismaalasest mehega. Minul on Eesti kodakondsus ja ma elan siin, aga tema oma riigis. Me abiellusime samuti seal. Kas ma saan algatada abielulahutuse Eestis?

Eesti seadus lubab vormistada abielulahutuse Eestis, kui üks abikaasadest on Eesti Vabariigi kodanik ja elab siin.

Kui teie abikaasa kinnitab, et on lahutusega nõus, lahutab kohus teid istungita. Kui ta aga nõus ei ole, kutsutakse teid mõlemaid kohtusaali ning pärast asja arutamist tehakse otsus.

Mu naine läks minu juurest ära kuus aastat tagasi, kuid ametlikult me lahutatud ei ole. On tekkinud mõtteid vara jagamisest… Muide, osa varast olen soetanud juba lahus elamise ajal. Kas peaksin ka seda naisega jagama? Ja kui naine võtab nüüd laenu, siis kuidas käsitletakse seda pärast lahutust?  

Märgin kõigepealt, et lahutus on juriidiline protseduur, mis ei ole üldjuhul vara jagamisega seotud. Tõsi küll, neid protsesse on võimalik ühendada, kuid abielu lahutatakse lihtsalt perekonnaseisuametis, kus ühisvara jagamise teemat ei käsitleta üldse.

Vastavalt seadusega kujuneb ühisvara – vaatamata sellele, kas abikaasad elavad ühe katuse all või mitte – kuni ametliku lahutuseni. Lahutuse korral aga tuleb niisugune vara omavahel jagada.

Mis laenu puutub, siis kui teie abikaasa pöördub kohtu poole, et seda teiega jagada, tuleb tal tõestada, et laen on võetud kogu perekonna huvides. Kui ta seda ei tõesta, vabastab kohus teid kohustusest osaleda laenu tagasimaksmises. Teiselt poolt, kui naine, olles veel teiega abielus, kasutab laenu näiteks endale korteri ostmiseks, siis saab see teie ühisvaraks ning lahutuse puhul jagatakse pooleks.

Milline on variant ühisvara jagamiseks, kui see on arestitud minu endise mehe võlgade tõttu?

Kui on algatatud täitemenetlus ja seatud piirang korteri müügile, siis iga sellega seotud tehingu üks osaline on alati kohtutäitur. Temal on õigus esitada ka kohtule avaldus endiste abikaasade vara jagamise kohta. Seda võite teha ka teie, kuid sellises olukorras nagu teie puhul vara jagamine iseenesest korteri päästmist ei mõjuta.

Seda õnnestuks alles jätta, kui kohus jätaks selle teile tingimusel, et maksate endisele abikaasale kompensatsiooni tema osa eest, aga raha annate üle kohtutäiturile mehe võlgade kustutamiseks.

Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga