Kui töötingimused ei rahulda, tööandja ignoreerib töölepingut või tekivad muud tööga seonduvad küsimused

Vaatamata sellele, et on suvepuhkuste aeg, räägime selle hooaja viimastes juriidilistes nõuannetes tööga seotud küsimustest. Euroopa Parlamendi liikme  Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel esitatakse tööõigusega seotud küsimusi pidevalt.

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Tööandja teatas kirjalikult, et viib mu üle öötööle. Kuigi minu lepingus on kirjas, et ma töötan vahetustega, ei ole ma uute tingimustega nõus. Kas mind võidakse vallandada? Kirjalikke muudatusi töölepingusse tööandja ei esitanud.

Sellises olukorras võite esitada talle avalduse taotlusega teile teise tööaja või töökoha võimaldamiseks. Kuid tuleb märkida, et teie positsioon on nõrk, kuna öises vahetuses töötamist takistavaid asjaolusid, näiteks terviseprobleeme, teil ei ole.

Tööandjal ei ole kohustust teist töökohta pakkuda. Seepärast, kui teile teist tööd ei anta, siis tuleb teil kas asuda tööle uutes tingimustes või töölt lahkuda. Parim variant on lahkumine omal soovil. Kui aga tööandja koostab töögraafiku, kuid teie ei lähe öisesse vahetusse, siis varem või hiljem teid vallandatakse tööluuside pärast.

Ma ei või töötada teises vahetuses. Tõin selle kohta tööandjale arstitõendi, kuid mind hoiatati, et nad võivad töölepingu iga hetk katkestada. Kas nad tõesti võivad seda teha?

Alustada tuleb sellest, et vahetustega töö ei olnud teie jaoks uudis. Tööle asudes ja lepingut allkirjastades te nõustusite töötama vahetustega. Sel hetkel ei sõlminud te mingeid eraldi kokkuleppeid tööks ainult päevases vahetuses.

Praeguses olukorras võib tööandja muidugi pakkuda teile kergemat tööd, kuid üksnes juhul, kui tal niisugune võimalus on. Lepingu muutmine tähendab dialoogi ja vastastikust kokkulepet. Proovige veel kord tööandjaga rääkida.

Kui te olete haiguslehel kuni 4 kuud, siis teid vallandada ei saa. Kui teid aga pannakse teise vahetusse, teie aga tööle ei lähe, siis vallandatakse teid tööluusi eest.

Töötan eraettevõttes juba 12 aastat. Sain ametikõrgendust, mis ei näe ette klientidega suhtlemist, kuigi mul tuli töötada eesti keelt kõnelevate klientidega ja sain hakkama. Nüüd aga „head” kolleegid pingutasid ja Keeleinspektsioon saatis ettekirjutuse selle kohta, et eesti keele valdamise osas ma uue ameti nõudmistele ei vasta. Kui ma siiski võtan uue ameti vastu, kas nad võivad mind vallandada? Ja mida ma peaksin vastama ettekirjutusele?

Keeleinspektsiooni jaoks pole mingit vahet, kas jutt on riiklikust või eraettevõttest, kuigi vaieldamatult pöörab ta suuremat tähelepanu riiklikele ettevõtetele.

Siin on oluline tööandja tegevuse kontrolli all hoidmine. Ta võib teid uue lepinguga ajutiselt tööle võtta. Ja soodustada, et te läheksite kursustele, see tähendab, võtaksite tarvitusele meetmeid, et saavutada tase B2.

Oma tegevustest tuleb Keeleinspektsiooni teavitada. Soovitav on ka lisada, et teie töö ei ole seotud klientidega suhtlemisega.

Teine variant on vaidlustada ettekirjutus, viidates, et riigikeele oskuse nõue on ebaproportsionaalne, kuna ametikohustuste hulka ei kuulu klientidega suhtlemine.

Ma olen invaliid. Olen 23 aastat töötanud samas ettevõttes, kõik seal korraldanud. Kas tööandjal on õigus saata mind meie ettevõtte teistele objektidele, kui töökohaks on töölepingus märgitud Tallinn?

Jah, teie tööandjal on õigus saata teid teistele objektidele, kuna töölepingus pole märgitud mitte konkreetne aadress, vaid Tallinna linn.

Proovige talle kirjutada kiri, kus selgitate, et olete nii kaua tões ja vaimus seda ettevõtet teeninud, ehk ta leiab võimaluse teid teistele objektidele mitte saatma, jätta tööle endisesse kohta? Võib-olla õnnestub isegi teha teie töölepingusse muudatus, kus on märgitud töökoht konkreetse objektina.

Mul on ajutine tööleping. Lähen peagi dekreetpuhkusele, selle ajal lõpeb ajutise töölepingu tähtaeg. Mis võib sellega seoses juhtuda?

Erinevalt tähtajatust lepingust ajutine leping ei peatu dekreetpuhkusega seoses. Selle kehtivus lõppeb tähtaja saabumisel. See tähendab praegusel juhul, et töökohta teile ei säilitata.

Inimene, kellel on hall pass, töötas Hispaanias. Tuli tagasi. Ka ta saab end Eestis tööbörsil arvele võtta?

Saab. Ja ta saab töötutoetust. Kuid mis puudutab kindlustatust töötu olemise ajal, siis siin tuleb vaadata, kus ta maksis makse. Kui ta töötas legaalselt teises riigis ega olnud Eesti maksuresident, siis kindlustusega arvestada ei saa.

***

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Töölepingus on öeldud, et ma töötan 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Aga tööandja olukord läks keerulisemaks, ta teatas, et tööle tuleb nüüd minna 4 tundi hiljem. Mingeid dokumente selle kohta ei ole ma allkirjastanud. Palka hakati arvestama arusaamatul viisil, kuigi lepingus on palk kirjas. Kuidas niisuguses olukorras käituda?

Kui te ei allkirjastanud mingeid dokumente, mis näitavad, et seoses raske majandusliku olukorraga lühendatakse ajutiselt teie tööpäeva ja vähendatakse palka, siis peab tööandja sõltumata teie tööstaažist ja asjaolust, kas te üldse töötate, tagama teile selle palga, mis on kokku lepitud töölepingus.

Kui tööandja ei suuda teile tagada täielikku koormust, siis on see, nagu öeldakse, ainult tema probleem. Mingit võimalust lihtsalt vähendada teie palka tal ei ole, kuna töölepingus on täpselt fikseeritud, et te olete palgal.

Otstarbekas oleks kirjutada tööandjale avaldus selle kohta, et teie palk ei sõltu töötatud tundidest, et vastavalt töölepingule on tööandja kohustus tagada teile töö. Seoses sellega aga, et mingeid kokkuleppeid töötasu muutumise kohta teiega sõlmitud pole, palute teostada palga tasaarvestuse selle aja eest, mil teile ei makstud lepingukohaselt, ja maksta välja kõik, mis ollakse võlgu.

Kui tööandja seda teie nõuet ei täida, siis saate pöörduda töövaidluskomisjoni. Sinna pöördumine on tasuta. Ja nagu praktika näitab, istungil võite te rääkida vene keeles. Selles plaanis ei tee komisjon olukorra läbivaatamisel mingeid piiranguid.

Mees töötas Eesti ettevõttes, kuid Soomes. Talle jäädi võlgu 4000 eurot. Töövaidluskomisjonis ta võitis. Kuid probleem on selles, et kohtutäitur ei suuda juba 2,5 aastat seda summat välja nõuda. Ta ütles, et Eesti kohtutäiturile ei ole see jõukohane, ja soovitas meil saata paberid Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ‒ et nõuda summa välja Soomest. Mees tegi kõik, nagu öeldi, kuid talle tundus, et ministeeriumis keelduti viisakalt. Mida teha, kas on mõtet veel kuhugi pöörduda?

Justiitsministeeriumi vastusest lähtuvalt nad ei keeldunud. Ministeerium teatas, et esimeseks tingimuseks töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks Soome territooriumil on võlglasest ettevõtte olemasolu ‒ aadress, registreeritus Soomes. On vaja tõestada, et võlglane on seotud Soomega ‒ miks muidu teda sealt otsida. Niisuguseid andmeid saab otsida meie Äriregistri kaudu alajaotusest Euroopa Äriregister.

Kui niisugune teave on leitud, siis koguge kokku Justiitsministeeriumi loetletud dokumendid, andke need ministeeriumisse ja ametnikud võtavad ise kasutusele vajalikud meetmed.

Mees töötab rahvusvaheliste vedude transpordiettevõttes. Tööandja ei taha kuidagi temaga töölepingut sõlmida. Palka, tõsi küll, maksis ‒ minu arvele. Aga nüüd on asi nii kaugel, et lõpetas ka maksmise, ütleb, et mees on talle võlgu. Jah, tal oli väike avarii, kahju korvas kindlustus, aga tööandja kinnitab, et see ei olnud kindlustusjuhtum, ettevõttel tuli kulu kompenseerida, seepärast pidavat mees raha tagasi maksma. Kuidas niisuguses olukorras tööandjaga suhelda?

Mis puudutab töölepingu olemasolu, siis ollakse seisukohal, et kui inimene asus tööle, siis on tööleping temaga sõlmitud, kuid suuliselt.

Töölepingu olemasolu saab tõestada kirje Töölepingute registris. Teie mees saab oma ID-kaardiga minna Maksu- ja Tolliameti koduleheküljele ning vaadata, kas tööandja võttis ta Töölepingute registris töötajana arvele. Kui jah, siis on töölepingu olemasolu tõestatud. Lisatõendiks on töötasu kandmine arvele.

Kui mehe andmeid Töölepingute registris pole, siis tuleb tööandjalt nõuda töötajana arvele võtmist, keeldumise korral aga pöörduda töövaidluskomisjoni. Sinna tuleb saata ka palganõue koos kõigi kogutud andmetega.

Need võivad olla avansiaruanded, SMS-id, tellijate kinnitused, et teie abikaasa sõitis  nende juurde oma ettevõtte esindajana, bensiinitšekid, fotod jne.

Neid kõikvõimalikke andmeid mehe töö kohta sellel ajavahemikul, mille eest tööandja talle ei maksnud, soovitan koguda enne tööandja poole pöördumist. Samuti on tarvis kõiki liiklusõnnetusega seotud dokumente (eriti kindlustaja kinnitust selle kohta, et transpordivahendi omanikule on kahju hüvitatud).

Kui suhted tööandjaga on niisuguse iseloomuga, siis on otstarbekas enne igat sõitu võtta talt allkirjastatud paber selle kohta, et ta saadab teie mehe nii- ja niisugusele reisile ning kohustub selle eest maksma nii palju. Vastasel korral laseb teie mees ise endale liiga teha.

 

Tasuta konsultatsioonid Yana Toomi büroos algavad uuesti sügisel. Seni leiate kõige mitmekülgsemat kasulikku teavet rubriigist „Õigusabi” aadressil www.yanatoom.ee

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga