Hooldekodu: millega arvestada ja kuidas maksta

Keegi ei ole kindlustatud selle eest, et kord tuleb kolida asutusse, mida omal ajal nimetati vaestemajaks või vanadekoduks, kuid nüüd rohkem suupärasemalt hooldekoduks. Selle teemaga seotud küsimusi arutatakse ka tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

 

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Mu eakas õde kavatseb oma korteriga midagi ette võtta, et minna hooldekodusse. Kardan, et teda petetakse, sest tal esineb tihtipeale mälulünki ja ebaadekvaatset käitumist. Teovõimetuks ei ole teda tunnistatud. Kuidas kaitsta inimest ebasoodsate tehingute või ettenägematute sammude eest?

Teie õde on tõepoolest ohus. Kujutagem ette, et ta müüb oma korteri võileivahinna eest või jääb sellest hoopis ilma kelmide sepitsuste tagajärjel. Sellisel juhul jäävad hooldekodukulud suures osas teie kanda.

Eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda lepingusse, mis sõlmitakse hooldekoduga. Selles on muu hulgas märgitud, kuidas kaasatakse tasumisele hooldekodusse mineva inimese korter.

On selge, et praeguses olukorras keegi teile seda lepingut ei näita, sest sellele peab alla kirjutama teie teovõimeline õde ise. Seepärast, kui tal on probleeme tervisega, võite teie pöörduda elukohajärgse sotsiaalosakonna poole ning uurida siiski võimalust tunnistada õde teovõimetuks või vormistada talle hooldaja. Nii üht kui teist on võimalik saavutada ainult kohtu kaudu.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Muretsen oma kauge sugulase pärast, kellele sotsiaalosakond pakkus kui vaegnägijale ajutist ülalpidamist hooldekodus. Nüüd aga teda sealt välja ei lasta, kuigi ta ise soovib koju tagasi minna. Mida peaks tegema?

Teie sugulasele piisab omakäeliselt kirjutatud avaldusest selle kohta, et ta soovib lõpetada lepingu hooldekoduga ning soovib elada omaenda korteris. Üks koopia avaldusest tuleb anda asutuse direktorile, teine aga sotsiaalosakonnale.

Kahtlustan, et raskused hooldekodust lahkumisega on tekkinud koroonaviiruse leviku tõrjeabinõude tõttu.

Ja veel: palun täpsustage, kas ei ole teie sugulase hooldaja linn. Sellisel juhul ainuüksi avaldusest lepingu katkestamiseks hooldekoduga ei piisa. Tingimata on tarvis hooldaja nõusolekut.

Mu isa jättis ema maha, kui mina olin veel sülelaps. Minu kasvatamises ta ei osalenud, elas teise naisega, kellega tal on samuti poeg. Alimente ei maksnud. Hiljuti aga võttis minuga kontakti sotsiaalosakond. Isa olevat juba vana ja haige ning mina kui täiskasvanud poeg olevat kohustatud maksma kinni tema elamise hooldekodus. Võttes arvesse seda, kuidas tema minuga on käitunud, arvan, et ma ei ole kohustatud seda tegema. Kas mul on õigus?

Teie olukorras pannakse kohustus isa ülal pidada juriidiliselt kolmele isikule: tema elukaaslasele (see tuleneb kooseluseadusest), teile ja teie poolvennale. Sealjuures lastele siis, kui ülalpidamist ei suuda tagada inimene ise, tema abikaasa või elukaaslane.

Seepärast tuleb teil esiteks hooldekodu eest maksmisest keeldudes näidata, et te ei ole esimese järjekorra isik, kellele pannakse kohustus seda inimest ülal pidada.

Teiseks: perekonnaseaduses on öeldud, et inimene ise peab esmajoones tagama enda ülalpidamise hooldekodus – palga või pensioniga, samuti varaga. Seepärast on teil õigus viidata asjaolule, et te ei tea, milliseid samme on astutud teie isa vara realiseerimiseks tema hooldekodus ülalpidamise eesmärgil.

Et määrata kindlaks, kas lapsed on kohustatud ülal pidama oma teovõimetuid vanemaid, tuleb vastata mõnedele küsimustele: laste ainelise olukorra, neil omaenda alaealiste laste olemasolu ning selle kohta, kas ei ole neile pandid kohustusi vanemate ülalpidamiseks äärmiselt ebaõiglased, kuna isa ei ole nende elus kunagi osalenud. Viimane – ja kirjas sotsiaalorganitele tuleb teil seda täpselt kajastada – käib täiel määral teie kohta. See tähendab, et lähtudes perekonnaseaduse paragrahvist 103, on teile niisuguse kohustuse panemine ebaõiglane.

Kui kohalik omavalitsus ikkagi teie argumentidega ei nõustu, võib ta teid kohtusse kaevata. Siis langetab otsuse juba kohus.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12 telefonil 672 0311.

Esimene samm: sotsiaalosakond

Et määrata inimene hooldekodusse, peavad sugulased pöörduma tema registreeritud elukoha järgse sotsiaalosakonna poole ja esitama avalduse. Sellele kirjutab alla abivajaja (klient) ise või tema hooldaja.

Pärast seda külastab sotsiaaltöötaja klienti, hindab talle vajaliku abi taset ning inimene pannakse järjekorda. Kui ta vajab viivitamatut hooldekodusse paigutamist, siis teeb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti komisjon vastava otsuse ning inimene suunatakse hooldekodusse.

Allikas: Tallinna abilinnapea Betina Beškina büroo

Kui palju maksab

Vastavalt Eestis kehtivale korrale tuleb üldhooldekodu teenuse eest tasuda abivajajal endal ja tema ülalpidamiskohustuslastel. Tallinna linn aitab teenuse eest tasumisel, kui abivajajal ja tema perel puuduvad vahendid täies ulatuses ise teenuse eest tasumiseks. Tallinnas reguleerib teenuse eest tasumist Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2014 määrus nr 23 „Ööpäevases hoolekandeasutuses hooldamise teenuse eest linnaeelarve vahenditest osalise tasumise kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/404032016051 . Vastavalt sellele tuleb teenuse saajal anda teenuse hinna katteks 95% oma pensionist või muust regulaarsest sissetulekust, ülalpidamiskohustuslastele peab pärast teenuse eest tasumist kätte jääma 1,5 alampalka ja lisaks 0,8 alampalka iga ülalpeetava kohta. Rõhutame, et linn ei tasu teenuse kogu maksumust, vaid ainult selle mis jääb puudu pärast abivajaja enda ja tema pere osaluse tasumist.

Tallinna linnale kuuluv Iru Hooldekodu katab linna osalusega teenuse vajadusest veidi üle kolmandiku, ülejäänud juhtudel kaasrahastatakse teenuse osutamist eraomanikele või teistele kohalikele omavalitsustele kuuluvates hooldekodudes. Taasiseseisvuse perioodil on järjepanu rajatud uusi hooldekodusid ja kohtade arv on pidevalt suurenenud. Viimastel aastatel rajatud uued hooldekodud kuuluvad peaasjalikult eraomanikele, samuti on eraomanikud üle võtnud seni kohalike omavalitsuste omandis olevaid hooldekodusid. Seetõttu oleme jõudnud olukorda, kus kui puuduvad spetsiifiline hooldusvajadus ja soov saada teenust kindlas piirkonnas, on võimalik sobiv teenuskoht leida mõne päeva jooksul.

Kui inimesel puudub eelistus kindlas piirkonnas teenuse saamiseks (näiteks kui puuduvad lähedased, kes soovivad regulaarselt külastada), oleme soovitanud kaaluda teenusele minekut Tallinnast kaugemale, seda oluliselt soodsama hinna tõttu.

Kui abivajajal on Tallinnas lähedased, kes soovivad teda tihti külastada, kaalume esimesena võimalust inimene paigutada teenusele Iru Hooldekodusse. Kui inimene suudab iseseisvalt toa piires liikuda ja puudub oht, et ta (näiteks dementsuse tõttu) võib hooldekodust lahkuda, on tavaliselt võimalik talle Iru Hooldekodusse koht saada ühe kuu jooksul. Kauem võib minna lamajate (kõik Iru Hooldekodu toad ei sobi neile) või inimeste puhul, kes dementsuse tõttu võivad enesele aru andmata hooldekodust lahkuda (neile kohandatud kohti on vähem). Kiiretel juhtudel, kui inimene vajab teenust enne Iru Hooldekodus sobiva koha vabanemist ja oluline on Tallinnas elavate lähedaste võimalus külastada, on võimalik kaaluda Tallinnas ja lähikonnas tegutsevaid erahooldekodusid.

Mõnedel juhtudel oleme ka inimesi toonud teistest hooldekodudest Iru Hooldekodusse üle, kui lähedased soovivad külastamise võimalust või kui teenuse hind (eelkõige Tallinna ja lähikonna erahooldekodudes) on keskmisest palju kallim.

Iru Hooldekodus on 254 kohta Tallinna kaasrahastusega klientidele. Väljaspool Iru Hooldekodu kaasrahastab Tallinn juuli 2020 seisuga 473 inimese teenust. Iru Hooldekodus on lisaks 43 kohta inimestele, kes tasuvad teenuse eest täies ulatuses ise; varem oli niisuguseid kohti rohkem, kuid seoses uute erahooldekodude avamisega ei ole linnal enam põhjust nii suures mahus täistasulist teenust pakkuda. Kui palju tallinlasi on teenusel oma ja pere vahendite arvel, puudub statistika, sest sotsiaalministeeriumi aruandlus seda ei küsi ja hooldekodudel ei ole kohustust teenuse saajate elukohajärgset kohalikku omavalitsust teavitada. Arvame, et neid on ligikaudu samapalju või rohkem kui linna rahalisel toel teenusel olijaid.

Linn kavandab Iru Hooldekodu juurdeehitust, kus hakatakse pakkuma õendusteenust ning laiendatakse võimalusi teenuse osutamiseks liikuvatele dementsusega inimestele.

Iru Hooldekodu koha hind 3-kohalises toas on 25, 2-kohalises 27 ja 1-kohalises toas 29 eurot ööpäevas. Tallinna ja lähikonna erahooldekodude hinnad on ligikaudu 1000 eurot ja enamgi kuu eest; Tallinnast kaugemal on keskmine hind ligikaudu 800 eurot, aga on küllalt umbes 700-eurose hinnaga üldse mitte halbu hooldekodusid. Täpset keskmist hinda ei ole võimalik välja tuua, sest lisaks hindade muutumisele erinevad ka hooldekodude hinnastamise põhimõtted.

Kui inimene soovib teenust ning suudab enda ja pere vahenditest ise tasuda, võib ühendust võtta otse soovitud hooldekoduga. Kui on vajalik linna abi teenuse eest tasumisel või ei osata leida meelepärast hooldekodu, tuleks pöörduda abivajaja elukoha järgse linnaosa sotsiaalhoolekande osakonda. Linnaossa tuleb pöörduda ka siis, kui inimene on juba hooldekodus teenusel ja seni on tasutud oma vahenditest, aga edasi enam ei suudeta ise tasuda.

Allikas: Tallinna abilinnapea Betina Beškina büroo

Tallinna abilinnapea Betina Beškina: õendusabi vajavate eakate arv kasvab pidevalt 

“Eesti suurim hooldekodu on Tallinna linnale kuuluv Iru Hooldekodu, seal saavad abi 297 eakat kaasalinlast. Kõige keerulisem on olukord dementsetele eakatele hooldekodu koha leidmisel ja seepärast plaanib linn ehitada Iru Hooldekodule uue 100 kohalise juurdeehituse. Sinna on plaanis rajada täiendav dementsete osakond ja ka osakond suuremas mahus õendusabi vajavatele eakatele.

Lisaks kaasrahastatakse Tallinna linnaeelarvest aastaid teenust mujal vabariigi hooldekodudes. Juuli 2020 seisuga on sellist abi saanud linna poolt 473 inimese. Kui 2019 aastal kulus selleks 1,8 miljonit eurot, siis selle aasta eelarves on summa juba üle 2 miljoni euro. Ning arvestades koroonakriisile järgnevat töötuse võimalikku kasvu ning eaka lähedaste majandusliku olukorra võimalikku halvenemist, kavandame 2021 aastal linnaeelarvesse 2,1 miljonit eurot ehk 5% enam kui sellel aastal.”

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga