Garaaži- ja autoprobleemid. Aga kui juhtub veel ka liiklusõnnetus?

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse tulevad tihtipeale inimesed, kelle probleemid on nii või teisiti seotud autode, garaažide ja liiklusõnnetustega.

Nõustab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Seoses teise inimese kriminaalasjaga arestis politsei minu auto. Kohtu viimase otsuse alusel vabastati auto aresti alt, kuid mitmeaastase seismise tõttu oli see muutunud praktiliselt kasutuskõlbmatuks. Kas mul oleks võimalus nõuda moraalset ja materiaalset hüvitist?

Kõik oleneb sellest, mille eest te soovite hüvitist saada. Seadus reglementeerib täpselt: arestitud kaup antakse hoiule ehk paigutatakse selle firma lattu, millega sõlmitakse leping ja mis kannab vastutust kauba säilimise eest. Kui kaup on muutunud kasutuskõlbmatuks, peab firma maksma selle omanikule oma säilitamiskohustuste rikkumise eest hüvitist.

Kui te räägite moraalse kahju hüvitamisest selle eest, et te ei saanud paljude aastate vältel oma autot kasutada, siis te hüvitist ei saa. Moraalset kahju aktsepteerib riik vaid sel juhul, kui kahju on tekitatud inimesele endale – tema tervisele ja heale nimele. Teil ei õnnestu tõestada, et näiteks teie tervise halvenemine oli seotud just auto puudumisega.

Ma ostsin auto, olles müüjaga kokku leppinud, et hakkan talle maksma osakaupa ja registreerin auto enda nimele, kui olen kogu summa tasunud. Enne seda aga oli kohtutäitur jõudnud auto müüja võlgade tõttu arestida. Kuigi olen kogu summa juba välja maksnud, ei saa ma sel põhjusel autot enda nimele ikkagi registreerida. Kuidas oleks seda võimalik teha?

Kuna auto oli arestimise hetkel võlglase omanduses, oli kohtutäituril õigus see ära müüa. Lisaks võis ta tagasi pöörata kõik tehingud, mille võlgnik oli sõlminud viimase kahe aasta jooksul. Seepärast, kuni võlgnik ei ole oma võlgu kustutanud, ei saa te end auto omanikuna registrisse kanda.

Nüüd tuleb teil tingimata saada müüjalt kinnituskiri selle kohta, et ta sai müügi- ja ostulepingu alusel, mis sõlmiti enne täitemenetluse algust, teilt müüdud auto eest kätte kogu summa. Pärast seda on teil vaja pöörduda kohtutäituri poole kirjaliku avaldusega auto kui teile kuuluva vara aresti alt vabastamiseks.

Negatiivse otsuse korral tuleb tähelepanelikult uurida kohtutäituri argumente. Kui autot ikkagi ei õnnestu kätte saada, on vaja pöörduda kohtu poole, et nõuda auto müüjalt välja raha, mille te olete juba maksnud.

Kuidas panna maha garaažiühistu volitused, kui keegi ei taha neid enda peale võtta?

Teie jutust järeldub, et garaažiühistu juhatuses on peale teie ka teisi isikuid. Teil tuleb kirjutada nende nimele avaldus, et te ei soovi enam olla juhatuse liige. Andke avalduse üks eksemplar juhatusele, teine jätke endale. Teie eksemplarile annab keegi juhatuse liikmetest allkirja avalduse kättesaamise kohta. Selle avaldusega teie volitused juhatuses lõpevad.

Edasi kirjutage juhatusele, et eemaldatakse teie andmed B-kaardilt. Kui seda mõistliku aja jooksul ei tehta ja teie palvele ei reageerita, saatke äriregistrile avaldus. Selles teatage, et olete esitanud juhatusele niisugused avaldused (need tuleb lisada), kuid mingeid toiminguid teie registrist kustutamiseks ei ole ette võetud, ning seepärast palute, et seda teeks register ise. Teie avaldus vaadatakse läbi ja teid arvatakse juhatuse koosseisust välja.

Liiklusõnnetuses sai surma minu naine. On algatatud kriminaalasi. Uurija ütles mulle, et materiaalsed kahjud hüvitab mulle kindlustusfirma. Kas on mõtet esitada süüdlasele hagi moraalse kahju hüvitamiseks?

Avaldusi materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks võib esitada kriminaalmenetlusega seoses uurija kaudu, kuid prokuröri nimele. Sellisel juhul ei ole vaja riigilõivu maksta.

Mis puutub moraalsesse kahjusse, siis – nii küünilisena kui see ka ei kõla – ainuüksi kannatustest seoses lähisugulase surmaga siin ei piisa. Kui analüüsida, milliseid asjaolusid kohus veel arvestab, siis need on näiteks lähedase inimese hukkumine teie silme all, teie elatustaseme oluline langus tõsise majandusliku kaotuse tõttu seoses lähedase surmaga, fakt, et see oli teie ainus sugulane ning teie tervise oluline halvenemine tema surma tõttu.

Uurija kaudu võib avalduse moraalse kahju hüvitamise kohta esitada iga juhtumi puhul. Teine asi on see, millise otsuse võtab vastu kohus. Ja veel: summad, mille moraalse kahju hüvitamiseks meie kohtud määravad, ei ole kahjuks suured. Sellega tuleb arvestada, kui hakkate oma nõuet läbi mõtlema.

Tegin töö ajal ametiautoga avarii. Liikluseeskirju ma ei rikkunud. Tegin kohe fotod ja helistasin tööandjale. Selgus, et auto ei olnud kindlustatud, kuigi mingeid pretensioone tööandja mulle ei esitanud. Mõne aja pärast lahkusin sellest firmast, kuid sain hiljuti teada, et tööandja nõuab minult töövaidluskomisjoni kaudu selle liiklusõnnetuse eest tohutut summat. Mina sellega nõus ei ole. Kuidas peaksin toimima?

Teie olukorda tuleb vaadelda töölepingu seaduse § 74 lg 2 alusel. Selles paragrahvis on juttu töötaja vastutusest. Seda aga kannab ta erinevalt, olenevalt tekitatud kahju põhjusest.

Tööandja on esitanud auto remondiks kuluvad summad, kuid ei ole neid kuidagi seostanud teie liiklusõnnetusega (ei ole tõestanud põhjuse ja tagajärje seost avarii ja tehtud remondi vahel). Nõuet aga on ta põhjendanud sellega, et te ei hoidnud pikivahet, ehk tema arvates panite toime tahtliku jämeda rikkumise.

Vastates komisjoni küsimustele peate esitama sündmustest oma versiooni, tõestades, et liikluseeskirju te ei rikkunud, lubatud kiirust ei ületanud, vaid auto lihtsalt kaotas pidurdamisel juhitavuse ning mingit tahtlikku tegutsemist teie poolt ei olnud.

Tuletage meelde riigikohtu praktikat, mille kohaselt, kui tegemist on regulaarsete vedudega nagu teie puhul, peab tööandja kindlustama auto ja veose. Kui ta aga ei kindlusta, siis kannab ta pärast avariid suuremat vastutust. Töötaja aga peab hüvitama vaid selle osa, mida kindlustamisel nimetatakse omavastutuseks. Teisisõnu peate ka teie vastutama ainult selles ulatuses.

Firma annab töötajate käsutusse ametiautod. Kui töö ajal juhtub liiklusõnnetus töötaja süü tõttu, peab ta maksma 200 eurot omavastutust. Mingeid dokumente sealjuures ei vormistata. Kas niisugune süsteem on seaduspärane?

Niisuguse süsteemi kehtestamine on tööandja täiesti seaduslik otsus. Teie firmas katab kahju kindlustus, mis eeldab töötaja 200 euro suurust omavastutust. Kui aga kahju ei tekita tema, vaid avariis süüdi olev töötaja, siis võetakse 200 eurot temalt.

Värviti maja, kuid ühtaegu määriti värviga kokku ka minu auto. Värvinud firma saatis teate, et tuleb sõita teatud pesulasse, kus mu auto korda tehakse. Pesulas üritati värviplekke maha pesta, kuid selgus, et auto pinnakate niisugust töötlemist ei talu. Leidsin sobiva töökoja ja küsisin hinnapakkumist, kuid värvimisfirma keeldus selle teenuse eest tasumast. Kuidas sellest ummikseisust välja pääseda?

Kui te ei suuda remondi hinna üle kokku leppida, jääb teile vaid üks tee: pöörduda kohtu poole. Kohtus aga on vaja tõestada nelja põhilist momenti: et just see firma rikkus teie auto, et firma tunnistab oma süüd ja on nõus kõike parandama, et teile on tekitatud kahju (fotod, tunnistajate ütlused, pesula töötaja ütlused) ning et kahju suurus on nii- ja niisugune. Mida veenvam on tõendusbaas, seda tõenäolisem on võit kohtus.

Müüsin 2018. aasta kevadel auto ostu- ja müügilepinguga. Edasi ma selle käekäiku ei jälginud. Siis aga sain kindlustusfondilt kirja. Kuna mul oli uue auto kindlustusega kõik korras, siis ma sellele tähelepanu ei pööranud. Seejärel aga tuli teade selle kohta, et… minu eelmine auto on kindlustatud automaatselt ja et ma võlgnen 500 eurot. Mõistsin siis, et ostja ei olnud minult ostetud autot ümber vormistanud. Kirjutasin kindlustajale vastulause, kuid see jäeti läbi vaatamata. Trahv on endiselt jõus. Mida soovitate mul teha?

Ühes esimese astme halduskohtu 2019. aasta juulis vastuvõetud otsuses on öeldud, et kindlustamiskohustus lasub isikul kes on kantud liiklusregistrisse selle omanikuna. Teiste sõnadega öeldes tuleb teil kindlaks teha, kes on registrisse märgitud. Teie seda ei teinud ja nüüd peate selle eest vastutama.

Selles olukorras on tõenäolisus, et te kohtus võidate, nagu isegi näete erakordselt väike. Teise võimalusega võite kohut käia ja riigikohtuni välja minna, et see (muidugi kui kassatsioonikaebuse menetlusse võtab) annaks olukorrale lõpliku teoreetilise hinnangu.

Kas garaažiühistu põhikirja peavad olema kantud liikmemaksude kogumise kord ja suhtumine võlgnikesse? Näiteks meil kogub ühistu esimees raha ja aru selle kohta ei anna. Mõned ei ole aastate jooksul midagi maksnud.

Teie poolt mainitud lepitakse kokku mitte põhikirjas, vaid ühistu sisekorraeeskirjades. Põhikiri on dokument, mis reglementeerib garaažiühistu asutamist, koosolekute korraldamist ja ühistu lõpetamise korda. Seda dokumenti hoitakse riigi registris ning kui sisestada veebiaadressil riik.ee ühistu nimi, saab sellega tutvuda.

Raha kogumine, tegutsemine võlgnike suhtes jne kirjutatakse sisekorraeeskirjadesse. Seda dokumenti riigi registrisse ei ole vaja kanda, piisab vastuvõtmisest üldkoosolekul.

Olen üksik eakas tallinlanna. Liigun vaevaliselt. Tänaval on peatumine keelatud, hoov pannakse lukku ja minu juurde ei saa keegi enam autoga sõita. Korteriühistu juhatus ei anna pulti, millega saaksin värava avada ja oma külalisi sisse lasta. Juhatusest teatati, et puldid on jagatud vaid neile ühistu liikmetele, kellel on autod. Aga mida mina peaksin tegema?

Hoovi kasutamise eeskirjad ja sinna sissesõidu korra peab kehtestama mitte juhatus, vaid korteriühistu üldkoosolek. Nagu oleme kindlaks teinud, ei ole teie majas seda kunagi arutatud ning seepärast võib öelda, et juhatus paneb toime rikkumise. Niisuguses olukorras tuleb anda pult tingimata välja esimesel nõudmisel.

Praegu võib pöörduda selle küsimusega kohtu või – mis on lihtsam ja tasuta – Tallinnas tegutseva korteriühistute lepituskomisjoni poole. Selle istungile kutsutakse mõlemad osapooled ning arutelu käigus leitaks lahendus. Üks jurist, kes võib materjalid lepituskomisjoni jaoks ette valmistada, töötab Tallinna linnavalitsuse hoones esmaspäeviti, teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti. Teine tegutseb Lasnamäe linnaosavalitsuses esmaspäeviti ja reedeti.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga