Et katuse remont ei muutuks sahkerdamiseks

Naabrid on uputanud, krundist tüki ära naksanud, lärmavad pea kohal, on muutnud katuse remondi sahkerdamiseks, ametnikud ei kirjuta endist meest välja, õde ignoreerib ema matusekulusid… Kõigil olmelise „lahingutegevuse“ juhtudel ja perekondlikes asjades on võimalik anda õiguslikku nõu. Seda Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel ka tehakse.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Naabrid on „sõitnud“ oma sauna ehitusega minu suvilakrundi territooriumile. Tegid ettepaneku müüa see maa neile, kuid notari juures seda tehingut kinnitada ei taha. Skandaal aina kasvab. Kuidas neid korrale kutsuda?

Kuna naabritega teil kokku leppida ei õnnestu, alustage kirjalikust teadaandest. Saatke neile tähitud kiri, milles esitage oma nõudmine saun teie krundilt koristada, muidu annate asja kohtusse. Selle protsessi te kindlasti võidate, kõik kohtukulud aga jäetakse kostja kanda. Selle eest võiksite naabreid samuti hoiatada.

Sain enne abielu kinkelepingu alusel korteri. Nüüd tahaksin sellest välja kirjutada oma endise mehe, kes elab juba ammu teises riigis. Tegin  linnaosavalitsusele taotluse, kuid eksmeest ikkagi välja ei kirjutatud. Ma ei saa aru, millisel alusel seda ei tehtud?

Linnaosavalitsuse vastusest nähtub, et nende andmetel on korter teie ühisomandis. Teie eksmees on teatanud, et ta on nõudnud lahutust ja vara jagamist, märkides, et kohtuprotsess ei ole veel lõppenud.

Kuna rahvastikuregistri seadus keelab kohtuvaidluste puhul abikaasasid välja kirjutada, teie taotlust selle inimese väljakirjutamiseks ei rahuldatud. Kui teil on andmeid selle kohta, et olukord on muutunud või informatsioon ei vasta tegelikkusele, kirjutage linnaosavalitsusele uus avaldus. Osutage selles, et saite korteri endale enne abielu kinkeakti alusel (lisage avaldusele dokumendi koopia) ning see kingitus ei kuulu ühiselt omandatud vara hulka. Osutage samuti, et  kohtuvaidlus on juba lõppenud ning see puudutas ainult teises riigis asuvat vara, aga see tähendab, et teie endine abikaasa on linnaosavalitsuse eksitusse viinud, et venitada ja raskendada enda väljakirjutamist teie korterist. Kui see on põhjustanud teile mingeid negatiivseid tagajärgi, siis kirjeldage, milliseid. Kirjeldades olukorda, paluge rahuldada teie taotlus ja endine abikaasa korterist välja kirjutada.

Ema eluajal tasusin mina tema hooldekodus ülalpidamise kulud. Kui ema suri, maksin mina kinni tema matused. Minu õde ei kulutanud selleks sentigi. Kas on siiski võimalik need kulud meie vahel jaotada?

Kui teie ema ei teinud testamenti, jaotab notar pärandvara vastavalt seadusele. Seadus näeb ette selle jaotamise võrdseteks osadeks. Teie poolt õele esitatavate rahaliste nõudmiste olemasolu ei saa mingil viisil kajastuda ilma tema nõusolekuta tema pärandiosa suuruses. Teie õe oletatavat võlga ei ole teil tema nõusolekuta võimalik pärandi osast maha arvata.

Probleemid seoses ema ülalpidamisega hooldekodus oleks tulnud lahendada tema eluajal. Kui te seda ei teinud, siis oli ema ülalpidamiskulude tasumine teie hea tahe. Muidugi on võimalik pöörduda kohtu poole ja seda raha välja nõuda. Ent kui ausalt öelda, siis kujunevad raha- ja ajakulu suuremateks kui see, mille võiksite tagasi saada.

Mis puutub matuserahadesse, siis on nii, et  matusekulud kaetakse pärandvara arvel. Seepärast, kui te lähete notari juurde pärandit avama, esitage ka matuste korraldamise arved. Kui teie emal oli pangas säästusid, siis matusekulusid on võimalik korvata nende arvel.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Naabrit uputavad minu korterit regulaarselt. On olnud arveteklaarimisi kindlustusfirma ja santehnikute tasemel ning ebameeldivaid jutuajamisi, kuid neid veelekkeid naabrid tunnistada ei taha. Mina aga pean ainult maksma kindlustuse omavastutust 90 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Kuidas saaksin ma nende uputuste süüdlastelt makstud raha välja nõuda?

Kõigepealt kirjutage oma naabritele kiri, milles osutage, et kavatsete kantud kulud kohtu kaudu välja nõuda ning panna kostja vastutusele ka kohtukulude tasumise. Kuna nõuete summa ei ole suur (ei ületa 6 400 eurot), on seda võimalik teha lihtmenetlusega, esitades e-avalduse ja kirjutades sellele alla ID-kaardi abil E-toimiku süsteemis.

Meil on maja mitme pere peale. Ühe osa katusest me uuendasime juba krooni ajal, teist osa tahaksime remontida nüüd. Kui tehti esimene remont, kaasas naabrinaine, kes sellega tegeles, töödele oma firma, kuid mingit aruandlust ega tšekke ta meile ei esitanud. Mina muretsen, et äkki läheb ka uus remont samas vaimus. Ei tahaks üldsegi kanda raha üle ei tea kuhu. Kuidas ma saaksin naabrinaiselt nõuda seaduste järgmist?

Teil on täielik õigus osaleda tööde teostaja otsimises, eelarve kontrollimises ja ehituse järelevalves. Mõistagi on teil õigus nõuda aruannet tasutavate summade süsteemi ning teie rahade kasutamise kohta. Kõige selle üle peate naabrinaisega juba ette kokku leppima.

Ilma ametlike paberiteta ei pea te maksma midagi. Nii öelgegi naabrinaisele, kui ta keeldub koostööst teiega. Kohtusse ta teid kaevata ei saa, sest sel juhul peab ta ise esitama katuseremondi projekti, linnavalitsuse loa, eelarve ja vastuvõtuakti. Tõenäoliselt ei ole tal aga mingeid pabereid.

Meil oli munitsipaalkorter. Viimane rendileping lõppes 30. septembril. Ent mais müüs linn selle maja ära ja uus omanik seadis meid fakti ette, et kavatseb hoone renoveerida, misjärel ruutmeetri hind ulatub 12 euroni. See on üle mõistuse, kui võtta arvesse, et siin elavad ainult vaesed inimesed. Meid ei tõsteta välja, vaid lihtsalt luuakse sellised tingimused, millega me ei saa nõustuda: tahetakse ümber paigutada teisele korrusele, kus siiani elutsesid asotsiaalid ja joodikud. Kujutage ette, mis seal toimub. Kas meile ei ole ette nähtud võrdväärne eluase? Tõsi küll, linnavalitsuses kinnitatakse, et munitsipaalkortereid enam ei ole.

Vaadake, juriidiliselt on siin kõik puhas: ruumide kvaliteedi kohta mingeid nõudeid ei ole ning uus omanik on nõus teiega lepingut pikendama. Kui aga vajadus munitsipaalkorterite järele on ikkagi olemas, siis kindlasti moodustatakse järjekord, millesse te võite asuda. Soovitan, et annaksite linnavalitsusele kirjaliku järelepärimise selle kohta, kuidas seal mõistetakse olukorda, mille puhul inimesed, kes on jäänud ilma munitsipaalkorterist, on faktiliselt sattunud tänavale. Te peate saama linnavalitsusest kirjaliku vastuse, misjärel on võimalik otsustada, kuidas toimida edasi.

Mul on ühetoaline korter üheksandal korrusel. Minu korteri kohale ehitati kunagi kunstnike töökoda, aga nüüd on seal sotsiaalkorter, milles just minu toa kohale on sisse seatud tualettruum. Ma olen sunnitud ööbima köögis, sest minu toa kohal on kogu öö trampimine ja tualetivee müra, on tekkinud ka lekked. Kus ma küll ei ole käinud ja nõudnud, et kontrollitaks niisuguse ümberplaneerimise seaduslikkust. Kõik ignoreerivad mind. Kuidas ma saan kohustada naabreid, et nad tualeti ümber paigutaksid?

On vaja saata tähitud kirjaga avaldused linnaosa valitsusele, teie korteriühistu juhatusele ja linna planeerimisametile. Kõigis avaldustes peavad olema palved kontrollida tualeti ehitamise seaduslikkust. Igal juhul, isegi kui projekt on olemas ja kõik on tehtud seaduslikult, võite pöörduda teie kohal elavate naabritel poole ja nõuda teie toa remontimist, samuti paigaldama nende tualettruumi heliisolatsiooni.

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Järgmises väljaandes peatume probleemidel, mis on seotud korterite ostu ja müügiga.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga