Valgevene neli võimalust

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras sündmused Valgevenes ja koroonaviirusega seotud lahkumised.

Valikud tulevikuks. Saksamaa Välisministeeriumit nõustav välissuhete nõukogu (DGAP) avaldas analüüsi, milles prognoositakse Valgevenele nelja võimalikku tuleviku varianti:

* Külmutatud Valgevene — kehtiv režiim püsib võimul Venemaa toel, kuid ilma verevalamiseta on Lukašenkol ühiskonna üle nõrk kontroll; EL kehtestab sanktsioonid, kuid midagi muud teha ei saa

* Ülemineku-Valgevene – pärast president Lukašenko ametisse astumist kuulutatakse välja üleminekuperiood, võetakse vastu uus põhiseadus, 2021. aastal korraldatakse uued valimised, eliit toetab omi kandidaate, protsessis osalevad aktiivselt nii Venemaa kui ka mõned EL-i riigid

* Verine Valgevene — jätkuvad ulatuslikud meeleavaldused, lisandub ohvreid, Moskva kontrollib toimuvat Valgevene julgeolekujõudude kaudu ning EL-i roll on taandunud katastroofiliste tagajärgede eest hoiatuste avaldamisele

* Valgevene Force majeure – Lukašenko lahkub ootamatult presidendiametist, valimised viiakse läbi järgneva 70 päeva jooksul, võidab Venemaa toetatud kandidaat, EL on passiivne.

Euroopa sekkumatus. Ajalehele Politico antud intervjuus hoiatas Saksamaa kaitseminister, et Lukašenkol on soov näidata maailmale valgevenelaste vabadusvõitlust kui taplust Lääne Ja Valgevene vahel, kuid sellega EL nõus ei ole. Üks Politico autoritest lisab, et mitte anda Venemaale põhjust Valgevenesse sissetungiks, peaks lääs hoopis aitama Valgevenet ning välistama juba eos kõik kõnelused riigi kuulumisest EL-i ja NATO-sse. Mis puutub sanktsioonidesse, siis teeb EL ettepaneku kehtestada need järk-järgult ja alustada suunatult konkreetsetele 15–17 inimesele.

Maskides ja jõuludeta. Saksamaa kavatseb tühistada aasta lõpuks planeeritud kõik suuremad koosviibimised ja kehtestada minimaalselt 50 eurone trahv inimestele, kes ei järgi maski kandmise reegleid.

Trahvid poliitikuile. Phil Hogan oli sunnitud oma ametipostilt tagasi astuma, kuna eiras koroonaaegseid ettevaatusabinõusid. Arvatavasti ei ole see viimane juhtum, kui koronaviirusel on poliitikutele selline mõju. Neljapäeval palus ülerahvastatud pulmas viibimise pärast Twitteris vabandust Hollandi julgeolekuminister. Nagu ütles üks Saksa saadik ajalehele Politico, ei oleks keegi sundinud Hoganit lahkuma, kui ametis oleks olnud veel eelmine Euroopa Komisjoni juht Juncker, sest Hogan olevat just see meie mees Suurbritanniaga kaubanduslepingu sõlmimiseks, kuid Ursula von der Leyen on teisel arvamusel.

Kes vastutab kaubanduse eest? Peale Hogani lahkumist täidab tema kohustusi asepresident Valdis Dombrovskis, kuid seda vaid ajani, mil iirlased saavad otsustatud, keda nad sellel ametipostil näha tahavad. Ning Ursula von der Leyen palus iirlastelt kahe kandidaadi nime esitamist, nii mees- kui naiskandidaadi oma, sest oluline on ka Euroopa Komisjoni sooline tasakaal.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga