Koroonaviiruse dilemmad

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras epideemiast tulenevate probleemide lahendused.

Vaktsiini, kiirkorras. EL eraldas 80 miljonit eurot Saksa ettevõttele CureVac, kes prognooside kohaselt saaks vaktsiini valmis suve alguseks ning sügisest alates oleks see kättesaadav juba kõigile. See prognoos on optimistlik, tavaliselt kulub vaktsiini väljatöötamiseks umbes poolteist aastat.

Sisemised ja välimised piirid. ELi välispiiride sulgemine üheks kuuks ei tähenda sugugi, et tuleks sulgeda ka kõik liikmesriikide vahelised piirid. Kuid mitmetel riikidel on sellest arusaamisraskusi – näiteks Poola otsus, mis tõi kaasa endaga Saksamaa piiril 35-kilomeetrise pikkuse liiklusummiku. Poola võimude otsuse ohvriteks olid ka koju naasta soovivad eestlased. Ungari keelas samuti oma riiki sisenemast 3500 rumeenlasel, kes soovisid tulla Austriast. Eile pakkusid poolakad Brüsselile lahenduse: te pange sõitma ronge, mis läbiksid Poola territooriumi ühegi peatuseta. Ursula von der Layen käskis kiiresti leida sellistele tekkinud probleemidele lahendused. Sisepiiride avatus on ka kaupade katkematu liikumine, ilma milleta ELi majandus halveneb tunduvalt.

Majandust ei tohi pitsitada. Miljard eurot laenu võtval Eestil on olemas eeskujud EL riikide näol, kes kavatsevad samuti turgutada hääbuvat majandust hangitavatest välislaenudest saadavate rahaliste süstidega. Hispaania kulutab majanduse päästmiseks 200 miljardit eurot, Holland kümneid miljardeid eurosid, Prantsusmaa ligi 45 miljardit. Suurbritannia teatas 330 miljardi naela suurusest päästepaketist.

Video ei ole lõplik lahendus. Ajalehe Politico andmetel võib videokonverentside formaadile üleminek jätta oma jälje ELi poliitikale: riikide juhid ja ministrid ei saa olla nii avameelsed kui tavaliselt nn. suletud vestlustel – ei olda kindlad, et nõunikud, assistendid või keegi teine ei istu videokaamera vaateväljast väljaspool ja ei jälgi toimuvat.

Epideemia ja infodeemia. Uus sõna infodeemia tähendab võltsinfoga pikitud kuulujuttude levikut epideemia kohta. Angela Merkel oma pressi- ja videokonverentsil soovitas selliseid kuulujutte mitte uskuda. Võltsuudiste hulgas on liialdatud/vähendatud suremuse andmeid, haigestunute imepäraseid paranemisi või lausa vandenõuteooriad. On inimesi, kes usuvadki, et see kõik korraldati NATO võimuletulekuks või ollakse kindlad, et toimuv on ülemaailmne kommunistide vandenõu. Google ei kõhkle koronaviiruse raviks homöopaatiliste ravimite ja digitaalsete koodide edastamisest. Tehnoloogiahiiglased nagu Facebook on küll hakanud agressiivselt puhastama oma inforuumi, kuid napib võimekust ja kaovad ka süütud postitused, mis näevad rämpsposti moodi välja. Peale viiruse lõppemist saab siis kõike seda võtta kui õppetundi, millest teha omad järeldused.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga