Ja tärisesid mõõgad

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras jätkuvalt Euroopa Liidu saatus.

Ülemkogul koitis neljas hommik. Täna öösel ei maganud ükski Brüsselisse kogunenud riigijuhtidest, sest toimusid silmast silma arutelud ja kell 5.30 hommikul koguneti veel viimast korda ühise laua ümber. Selleks hetkeks oli Euroopa Ülemkogu juhil Charles Michelil välja pakkuda eelarvele uus kompromissvariant, kus taastamisfondi toetussummadena oleks vaid 390 miljardit eurot. Esialgses variandis olid toetussummad siis 500 miljardit eurot. Kuid riigipeade kokkuleppeks vist ootusi hellitada ei tasu, sest mõne jaoks on seda liiga palju ja teiste jaoks liiga vähe.

Luik, haug ja vähk. Kuigi Ülemkoguga alustati juba reedel, ei suudetud riigipeade poolt pühapäeva pärastlõunaks kokku leppida isegi Euroopa eelarves ja EL-i taastamisfondi mahtudes, rääkimata nende (hiiglaslike) summade detailsetest struktuuridest. Eelnevatel kordadel on saavutatud kokkulepped siiski pühapäevaks, et mitte häirida tehinguid esmaspäeval avatavates börsides. Prantsusmaa ja Saksamaa üritasid hoida tooni varem kokkulepitus, kuid neile olid vastu nn. säästlikud riigid. Taani ja Rootsi andsid siiski lõpuks eelarvele oma poolehoiu, kuid Holland ja Austria on ikka veel vastas rindes ja lisaks liitus nendega nüüd ka Soome. Arutelu ajal kärpis Michel veelgi põllumajandusele makstavaid subsiidiume (see mõjutab ka Eestit) ja ka toetuste mahtu EL-i taastamisfondis (koosneb toetustest ja laenudest), kuid sellest ei piisanud… Säästlikud riigid nõudsid, et taastamisfond oleks mahuga 700 miljardit eurot (mitte 750 miljardit) ja subsiidiumid 350 miljardit (mitte 500 või 390 miljardit) eurot. Laual on ka nõue, et toetuste maksmisel arvestatakse õigusriigi põhimõtete toimimist antud riigis. Ja see nõue tõi vastaste leeri veel neli riiki – Visegradi neliku, sest Ungaris ja Poolas on selle õigusriigiga natuke kehvad lood. Ja ungarlane Orban on täiesti veendunud, et hollandlane Rutte vihkab nii tema riiki kui ka teda isiklikult. Sõnasõda juhtide vahel muutus isiklikuks, näiteks ütles Itaalia peaminister Conte oma Hollandi kolleegile Ruttele: “Sinust võib saada mõneks päevaks omas riigis kangelane… aga paari nädala pärast neavad sind kõik EL-i kodanikud selle eest, et Euroopa reageerib nüüd kriisile ebaefektiivselt ja ebaadekvaatselt.” Macron ja Merkel jälgisid vaheldumisi toimuvat, kuid on võimalik, et see tippkohtumine ei lõppegi kokkuleppega, sest vähemus ei allu enamuse tahtele.

Kuum Macron. Laupäeva õhtul ilmse ummikseisu saabudes, andis Prantsuse president mingil hetkel korralduse lennuki ettevalmistamiseks tema koheseks äralennuks, käsk anti avalikult, kõiki toimuvast teavitades. Austria kantsler Kurz nentis koheselt, et see on surve avaldamine säästlikele riikidele ja teatas, et jõunäitamine on tulutu – sellest ei hoolita. Samuti ei käitunud Macron diplomaatiliselt ka Kurziga, kui viimane lahkus saalist telefoniga vestlemiseks mainis Macron koheselt: “Näete? Ta ei hooli. Ta ei kuula teisi, tal on teised huvid. Tema jaoks on oluline ainult ajakirjandus, et saagu või halvem.” Macron võrdles säästlike riikide käitumist brittide kunagise käitumisega, kui nad omal ajal samuti torpedeerisid Euroopa eelarvet ja brittide tulemuseks oli Brexit… Macron ütles veel, et Kurzi ja Rutte käitumine ohustab ühise Euroopa ideed.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga