Europa wieder stark machen!

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras EL-i poliitika, USA poliitika ja Eesti küberkaitse.

Poolaasta pealkirjad. Viimased 6 kuud, aastast 2020, on EL-i eesistujaks Saksamaa, kes on valinud juba ka oma tegevuse iseloomustamiseks slõugani, õigemini slõuganid. Originaalis kõlab hüüdlause kui Trumpi loosung: “Üheskoos. Tehkem Euroopa taas tugevaks!” Inglise keeles on leitud siiski pehmem sõnastus: “Üheskoos Euroopa taastamise poole.”

Taganemiseta. Brüsseli ajalehele Politico antud intervjuus ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni, et Euroopa eelarveprojekti, sealhulgas 750 miljardi euro laenamisega seoses, tehakse kui üldse siis vaid kosmeetilisi muudatusi. Kas see tähendab, et EL-i juhid on põhimõtteliselt juba kokku leppinud? Või siis Euroopa Komisjon ei kavatsegi taganeda oma kavatsustest?

Eesti esirinnas. Eesti kaitseminister Juri Luik ütles intervjuus ajakirjale Politico, et epideemia tõestas interneti kasulikkust ning et Eesti oli mitmesuguste internetiteenuste loomisel esirinnas ja Eestis saab teha internetis põhimõtteliselt kõike. Luik juhtis tähelepanu Zoomis ja Skypes peetavate vestluste turvaprobleemide suhtes ning mainis, et EL vajab küberturvalisuse norme. Geopoliitika osas on Luik uskumusel, et Venemaa õõnestab olukorda Liibüas, mis võib muutuda teiseks Süüriaks.

USA sündmused. Anonüümseks jääda soovinud Brüsseli diplomaat jagas enda ja oma kolleegide mõtteid ajalehele Politico tundes muret, et praegused rahutused USA-s võivad kujuneda tõsiseks kriisiks ning kui Trump kaotab tulevastel valimistel vastastele minimaalse häälearvuga… ja mis saab siis, kui ta lihtsalt keeldub lahkumast? Protestilaine on levinud juba Euroopasse ning protestitakse Londonis, Berliinis, Kopenhaagenis, Dublinis … On võimalik, et rahutused mõjutasid Trumpi otsust lükata G7 tippkohtumine plaanitud juuni kuust hoopis septembrisse. Ning Trump soovib tippkohtumisele kutsuda lisaks Euroopa juhtidele ka Venemaa Föderatsiooni, India, Austraalia ja Lõuna-Korea juhid.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga